Murru laiendamine
Erinimeliste algebraliste murdude liitmisel ja lahutamisel tuleb need teisendada ühenimelisteks, et seejärel kasutada ühenimeliste murdude liitmise (lahutamise) eeskirja. Nii nagu harilike murdude puhul, kasutame ka nüüd selleks murdude laiendamist.
Murru lugeja ja nimetaja korrutamist ühe ja sama avaldisega nimetatakse murru laiendamiseks. Avaldist, millega murdu laiendatakse, nimetatakse laiendajaks.
Näide 1
Laiendame antud murdu üksliikmega 3abx.
=
Näide 2
Laiendame antud murdu kaksliikmega 2a – b.
=
Näide 3
Laiendame antud murdu avaldisega (x – 2y)(x + 2y).
= =
Näide 4
Laiendame antud murdu avaldisega (x – 3)(x + 1).
= =
Miks näites 3 teisendati laiendajat enne laiendamist, näites 4 aga mitte?
Ülesanded
laiendajaga (a – 3)(a + 3):
= =
laiendajaga (x – 2)(x + 2):
= =
laiendajaga (u + 2v)(u + v):
= =
laiendajaga (2x + 1)(x – y):
= =
laiendajaga (m – 1)(m + 1):
= =
Murru laiendamine antud nimetajani
Nii nagu harilikke murde, peab ka algebralisi murde ühenimelisteks teisendamisel laiendama nende uue ühise nimetajani. Et laiendada murdu antud nimetajani, leiame esmalt laiendaja. Selle saame, kui jagame uue nimetaja antud murru nimetajaga. Saadud jagatisega laiendame antud murdu.
Näide 1
Laiendame murdu nimetajani 111.
Laiendaja on 111 : 37 = 3; laiendame:
.
Näide 2
Laiendame murdu nimetajani 52m2n.
Laiendaja on 52m2n : (13n) = 4m2; laiendame:
.
Näide 3
Laiendame murdu nimetajani 3b – a.
Laiendaja on
= = =
laiendame:
.
Näide 4
Laiendame murdu nimetajani 6b2 – 6a2.
= = =
= = .
Murdude laiendamine ühise nimetajani
Vaatleme nüüd, kuidas kasutatakse algebraliste murdude laiendamist nende teisendamisel ühenimelisteks. Laiendada murdu antud nimetajani Sa juba oskad. Jääb vaid küsimus, kuidas leida ühine nimetaja, milleni antud murrud laiendada.
Nii nagu harilike murdude korral, sobib ka nüüd ühiseks nimetajaks iga korrutis, mille tegurite hulka kuuluvad antud nimetajate kõik tegurid. Tähtis on vaid see, et ühine nimetaja oleks võimalikult lihtne ja et teda saaks jagada iga antud murru nimetajaga.
Näiteks võiksime murdude ja ühiseks nimetajaks valida üksliikmed 8x4y2, 16x4y3, 32x5y3, 64x5y4 jne, murdude ja ühiseks nimetajaks täisavaldised 30a2b(a – b)2(a + b), 60a3b2(a – b)3(a + b)2, 90a4b(a – b)2(a + b)4 jne. Otstarbekas on valida ühiseks nimetajaks esimesel juhul üksliige 8x4y2, teisel juhul aga täisavaldis 30a2b(a – b)2(a + b).
Võrreldes leitud ühiseid nimetajaid antud murdude nimetajatega, võib sõnastada eeskirja murdude ühise nimetaja leidmiseks.
- Kui võimalik, tegurda antud murdude nimetajad.
- Kui saadud tegurite hulgas leidub naturaalarve, siis ühise nimetaja üheks teguriks vali vähim arv, mis jagub kõigi antud arvudega.
- Ühise nimetaja ülejäänud tegureiks vali antud nimetajate kõigi erinevate muutujaid sisaldavate tegurite kõrgeimad astmed.
Leidnud ühise nimetaja, võid murrud teisendada ühise nimetajani ehk ühenimelisteks. Selleks:
- Leia laiendajad – jaga ühine nimetaja iga antud murru nimetajaga.
- Laienda iga murd leitud laiendajaga.
Näide 1
Teisendame ühenimelisteks murrud ja .
- Ühise nimetaja leidmine.
- vähim arv, mis jagub arvudega 8 ja 4, on 8;
- muutujat sisaldavad erinevad tegurid on x, y ja z;
- nende kõrgeimad astmed on x4, y2 ja z;
- ühine nimetaja on 8x4y2z.
- Laiendajate leidmine.
- Laiendamine.
Näide 2
Teisendame ühenimelisteks murrud ja .
- Ühise nimetaja leidmine.
- tegurdame nimetajad:
2a + 2b = 2(a + b);
(a2 – b2)(a + b) = (a – b)(a + b)(a + b) = (a – b)(a + b)2; - ühise nimetaja arvtegur on 2;
- muutujat sisaldavad tegurid on a – b ja a + b;
- nende kõrgeimad astmed on (a – b)1 ja (a + b)2;
- ühine nimetaja on 2(a + b)2(a – b).
- tegurdame nimetajad:
- Laiendajate leidmine.
= =
- Laiendamine
= =
= =
Näide 3
Teisendame murrud , ja ühenimelisteks.
Selgita ise kõiki ülesande lahendamise etappe.
= = =
= = =
= = = =