Aritmeetiline jada
Aritmeetiline jada on arvjada, mille iga liikme an + 1 ja talle vahetult eelneva liikme an vahe on konstant
d = an + 1 − an.
Seda suurust d kutsutakse jada vaheks.
Aritmeetilise jada üldliikme leidmiseks liidame jada esimesele liikmele n − 1 kordse jada vahe.
Aritmeetilise jada üldliige
an = a1 + (n – 1)d
- an jada n-s liige
- a1 jada esimene liige
- d jada vahe
- n liikme järjekorranumber
Aritmeetilise jada liikmete summa
Seega aritmeetilise jada esimese n liikme summa saab arvutada sõltuvalt jada esimesest liikmest ning jada n-ndast liikmest. Alternatiivselt saab summat leida jada esimesest liikme a1 ja jada vahe d abil.
Geomeetriline jada
Geomeetriliseks jadaks nimetatakse arvjada, milles iga liikme an+1 ja temale vahetult eelneva liikme an jagatis on konstant
Suurust q kutsutakse jada teguriks.
Geomeetrilise jada üldliikme leidmiseks korrutame jada esimest liiget jada teguriga n − 1 korda.
Geomeetrilise jada üldliige
an = a1 ⋅ qn – 1
- an jada n-s kliige
- a1 jada esimene liige
- q jada tegur
- n liikme järjekorranumber
Näiteks jada 10. liikme leidmiseks asetame valemisse n = 10:
a10 = a1 ⋅ q10 − 1 = a1 ⋅ q9
Geomeetrilise jada esimese n liikme summa
Selle valemiga saab leida kui tahes paljude geomeetrilise jada liikmete summa.
Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine
Kui kasutada plussmiinus märgist plussi, siis saame liitprotsendilise kasvamise valemi ja kui miinust, siis liitprotsendilise kahanemise valemi.
Sisuliselt on tegemist geomeetrilise jada üldliikme erijuhuga.
- A lõppsumma
- a algne summa
- p protsent
- n aeg