Victor Hugo, „Jumalaema kirik Pariisis“

1. Seleta, kuidas väljendub kõiketeadva jutustaja vaatepunkt tsitaatides. Täpsusta, kelle või mille kohta need tsitaadid käivad.

Ta oli Louis XI usaldatav kaastööline, ta võttis sageli osa kuninga salajastest üritustest. Need olid kõik asjad, millest rahvahulk midagi ei teadnud.

Oleks tal terve Peruu kuld taskus olnud, ta oleks selle kõhklematult tantsijannale kinkinud. Aga tal polnud Peruu kulda, isegi Ameerikat polnud tol ajal veel avastatud.

See oli valgusest ja varjudest koosnev tont, nagu neid näeb unenägudes või Goya kummalises loomingus kahvatutena, liikumatutena, paha­endelistena, kuskil haual kükitavatena või vangla trellide vastu toetuvatena.

Kes tänapäev seda ust tahab näha, võib seda ära tunda pealis­kirjast, mis valgete tähtedega mustale seinale on kriipseldatud: „Ma jumaldan Coralie’d. 1823. Alla kirjutanud Ugène. („Alla kirjutanud” seisab tekstis.)

Keskaja linnades polnud selline üritus nagu see hulguste sõjakäik Jumalaema kiriku vastu sugugi haruldane.

See, mis muust Pariisist siia näha oli, virvendas silme ees valguse ja varju loori taga. Rembrandti piltidel on vahel säärane tagapõhi.

Pariis, eriti tolle aja Pariis pakub toredat ja veetlevat vaatepilti. [‑‑‑] Kuid preester ei näinud ega kuulnud sellest midagi.

2. Loe 10. raamatu V peatüki algust. Kui üksikasjalik on jutustaja kirjeldus kuninga kambrist? Kui detailselt võivad seda näha tegelased, kellest jutustaja selles peatükis räägib? Pane tähele, millal tegevus toimub.

3. Loe raamatust tsitaadile järgnevaid lõike ja jälgi, kuidas tegelaste kirjelduse täpsus sõltub sellest, kui hästi küünal kedagi valgustab.

Hetkel, kui meie oma lugeja sinna viisime, oli tuba päris pime. Juba tund aega tagasi oli kella­tornidest märku antud tuled ära kustutada. Oli juba öö ja laual põles ainult üks vilkuv vahaküünal, mis valgustas viit isikut selles toas.

4. Too teosest näiteid.

5. Too näiteid 6. raamatu I ja III peatükist, 7. raamatu I, IV ja VII peatükist ning 8. raamatu I peatükist.

6. Arutle, kas on usutav, et tegelased nõnda palju näevad ja teavad ning üksteisele seletusi jagavad. Mis mõttes võib öelda, et tegelased täidavad jutustaja ülesandeid?

7. Loe 3. raamatu II peatükki „Pariis linnu­lennult” ja iseloomusta linna kirjeldust. Kui detailne see on? Mis ajastuga on tegu? Mis ajastusse paigutab jutustaja ennast (vt romaani I peatüki algust)? Pane tähele näiteks järgmisi lauseid:

Sellest põhiplaanist on midagi veel tänini säilinud. – Praegu asub seal Kuninga plats. – Nõnda oli Pariis täielikult gootilik ainult ühe silmapilgu. – Sellest ajast peale muutus linna pale iga päevaga. 

8. Arutle, kas jutustaja on tegelikult näinud linna, mida kirjeldab. Kui mitte, siis millel tema kirjeldus põhineb?

9. Loe peatüki kaht viimast lõiku ja arutle, kuidas jutustaja lugeja kujutlusvõimet äratada püüab. Kas tal läks see sinu puhul korda? Miks? Missugused asjad mõjuvad sinu kujutlusele kõige ergutavamalt?

1. Seleta kiriku kirjelduse põhjal, milles seisneb romantiline kunstiideaal.

See on tohutu kivist sümfoonia, kui nii võib öelda, niihästi inimese kui ka rahva hiiglateos, ühtne ja siiski keeruline; nagu „Ilias” ja „Romancero”, millede sugulane ta on; kõigi ajastute liitunud jõudude imepärane toode, mille igal kivil näeb kunstniku geeniuse poolt juhitud distsiplineeritud töölise fantaasiat sajas värvis mänglevat, ühesõnaga, see inimlik looming on vägev ja rikkalik nagu jumalik looming, millelt ta näib laenanud olevat kaks omadust: mitmekesisuse ja igavikulisuse.

2. Loe, kuidas on 4. raamatu III peatükis kujutatud Quasimodo suhet kiriku ja kiriku­kelladega. Too romaanist veel näiteid, kuidas kirikut kujutatakse otsekui elava olendina. Kuidas see on romantismiajastule iseloomulik?

3. Loe Imede Õue kirjeldust 2. raamatu VI peatükis. Kuidas väljendub siin romantiline vaimustus vastu­olulisest ja kirevast elukõiksusest?

4. Loe, mis juhtub, kui Esmeralda saabub tavaliste, üksteisega sarnaste, klassikaliselt ilusate kaunitaride sekka.

Tantsijanna jäi lävele liikumatult seisma. Ta ilmumine tekitas noortes tütarlastes imeliku tunde. Kahtlemata oli kõigil ebamäärane ja alateadlik soov ilusale ohvitserile meeldida ja hiilgav munder pani neid kõiki koketeerima. Kui ta nende keskel viibis, valitses nende vahel mingi varjatud, salajane kadedus, mida nad ise vaevalt tunnistasid, mis aga sellest hoolimata iga silmapilk nende liigutustest ja sõnadest välja paistis. Et nad kõik olid peaaegu võrdselt ilusad, võitlesid nad võrdsete relvadega ja igaühel võis võidu­lootust olla. Mustlanna ilmumine rikkus järsku seda tasakaalu. Ta oli nii haruldaselt ilus, et niipea kui ta lävele ilmus, näis tast välja hoovavat mingit temale omast valgust.

5. Kuidas esindab Esmeralda mustlas­päritolu romantilisi ideaale? Arutle, kuidas romantilised ideaalid aitasid kaasa kultuuriliste ja individuaalsete eripärade väärtustamisele.

Too teosest näiteid.

6. Kirjuta märksõnadega üles, mida saab lugeja teosest teada Esmeralda siseilma kohta.

7. Kirjuta märksõnadega üles, mida saab lugeja teada sellest, kuidas teised tegelased Esmeraldat ette kujutavad, mida temas näevad, mida ihaldavad.

1. Iseloomusta Claude Frollod (vt näiteks 2. rmt, III ptk; 4. rmt, II ptk; 5. rmt, I ptk; 7. rmt, IV ptk; 8. rmt, IV ptk; 10. rmt, I ptk). Milles seisneb tema erandlikkus? Millised on tema kired?

2. Seleta teose põhjal, miks polnud Quasimodol välis­maailmaga kontakti.

Loe katkendit ja seleta, kuidas mõjutas see Quasimodo iseloomu.

Quasimodo tundis eneses ainult oma keha järele loodud hingeliigutusi. Muljed välistest asjadest murdusid tunduvalt enne, kui jõudsid mõteteni. Ta aju oli erilaadne keskkond: mõtted, mis sealt läbi läksid, võtsid virildunud kuju. Niiviisi murdunud mõtted olid paratamatult iseäralikud ja vildakad. Sellest siis tuhanded optilised illusioonid, arvutud väär­arvamused, lugematud kõrvalkäigud, mida mööda ekslesid ta pöörased või totrad mõtted.

Selle saatusliku vaimulaadi esimeseks taga­järjeks oli asjade virildumine ta silmis. Ta ei tajunud peaaegu midagi vahetult. Välismaailm näis talle palju kaugemal olevat kui meil.

3. Loe Frollo armastuse­avaldust (8. rmt, IV ptk) ja tema nägemusi Esmeraldast (9. rmt, I ptk). Too teosest veel näiteid selle kohta, kuidas tunded või suhted, mis võiks mõjuda helgelt, mõjuvad õudsena.

4. Seleta, mida mõtleb Quasimodo 11. raamatu II peatükis lausega „See on kõik, mida ma armastasin!”. Miks ähvardab romantilist kangelast eriti suur oht kaotada korraga kõik, mida ta on armastanud?

5. Keda on kujutatud suurema poole­hoiuga, kas tegelasi, kes on võimelised äärmuslikuks kireks ja pöörasteks unistusteks, või rahumeelseid ja mõõdukaid tegelasi? Mille põhjal jutustaja poolehoiu üle otsustad? Millistele tegelastele kuulub sinu poolehoid? Miks?