Pöördelises vormis tegusõna on lause kõige olulisem liige – öeldis. Et tegusõna kasutatakse lauses kindlas vormis, saab selle järgi teada, kas lauses on tegija, kes on lauses tegija, millal tegevus toimus, missugune on kõneleja suhtumine edastatavasse informatsiooni jne.
Sõna kõige tähtsam osa on tema tüvi. Tüvi on olemas igas sõnas. Tüvi annab teada sõna põhitähenduse, nt kukku/sid, punu/me, õppi/da (vt ka ptk 1.3).
Eri sõnavormides võib sõna tüvi ka olla ka pisut erisugune: vrd nt kukku/sid – kuku/d, õppi/da – ei õpi, lenda/b – lenna/takse. Niisugust tüvemuutust nimetatakse astmevahelduseks ja selles avaldub eesti keele eripära.
Harjutus 54
Moodusta antud tüvedega tegusõnu. Tüvi võib ka veidi muutuda, nt lend – lennu.
Näidis. lend – lendama, lennutama, lendlema
sool, kaup, muna, viis, kala, kiri, hool, nööp, töö, tuli, tõlk, heli, vari
- Missugustest tüvedest oskasid moodustada rohkem kui ühe tegusõna?
- Vali kaks tegusõna ja moodusta nendest kõik kuus oleviku pöördevormi.
Eelmises peatükis oli juttu, et tegusõna lõpetab enamasti pöördelõpp. Pöördelõpp näitab, kes on lauses tegija, nt pikuta/n, vestle/me.
Harjutus 55
Väga sageli kasutatakse minavormi päevikus või blogis (ajaveebis). Täida tänase päeva kohta üks päevikulehekülg: kirjuta olulisest, mis täna aset leidis.
Ära loetle ainult tegemisi ajalises järjestuses, vaid püüa olla loominguline, huumorimeelne, anna kindlasti edasi oma arvamus.
Lisaks tüvele ja pöördelõpule võivad sõnas olla ka tunnused ja liited. Tunnused on näiteks ma-tegevusnime lõpp -ma, kesksõnade -nud ja -tud, nt hooli/ma, tõta/nud, vaiki/tud.
Tunnustega saab sõnale anda mitmesuguseid grammatilisi tähendusi: need võivad näidata tegevuse aega, kõneleja suhtumist ja hinnangut. Näiteks annab tunnus si sõnas õppisin teada, et tegevus on toimunud minevikus ja nüüdseks juba lõpetatud. Aegadest, kõneviisidest, kõneliigist ja tegumoest tuleb juttu järgmistes peatükkides.
Liide on sõnaosa, mille liitmisel tüvele saab tuletada uue sõna, nt õngi/tse/n, õpe/ta/b, vesi/sta/s. Seega, kui tunnus annab sama sõna kohta mingit täpsemat teavet (nt millal tegevus toimub, kes on tegija), siis liite abil saab moodustada samast sõnatüvest uue tähendusega sõna. Ka tuletamisest tuleb pikemalt juttu edaspidi.
Harjutus 56
Lisa iga antud sõna lõpu ette vähemalt kolm sobivat tüve.
Näidis. -ma – rohima, kolima, varuma, pillima
-ma, -nema, -tama, -lema, -stama, -tsema
Kui lisada sõnale ka rõhuliide -gi/-ki, siis jääb see alati päris sõna lõppu, nt kellelegi, millelegi, kellestki, millestki.
NB! Rõhuliite lisamisel pea meeles, et -gi lisatakse helilistele, -ki aga helitutele häälikutele.
- Tuleta meelde, missugused on helitud, missugused helilised häälikud.
Harjutus 57
kastrul, kuldnokk, muru, teerull, madrus, harf, peeker, jaanalind, tramm, borš, tuba, telefon, maskeraad, taimetoit, besee, korsten, parkett, püksid, bagi, kohv, garaaž, krahh, sõnastik, vaip, kataloog, auto, tuttpütt, rula, tünn, metroo
Harjutus 58
Uuri tumedalt trükitud tegusõnu. Missugustel neist on pöördelõpp? Määra pööre.
„Mida ma siis kirjutan?”
„Kirjuta, et su nimi on Markus,” õpetab õhinal Kribu selja taga kepslev Tommy.
„Ei, nüüd ma tean. Ma kirjutan, et mu nimi on Tommy,” otsustab Kribu ja asub klahve klõbistama.
„Ei!” karjub Tommy ja sikutab Kribut juustest.
„Ai, lase lahti! Hea küll, ma kirjutan siis, et mu nimi on Ludde.”
„Kõlab nagu koera nimi.”
„Just nimelt, minu nõol on koer nimega Ludde.
Ta on hiigla nunnu.”
Tommy veab tooli lähemale ja võtab Kribu kõrval koha sisse. Poisid istuvad Tommy toas arvuti ees ja õigupoolest peaksid nad internetist kooli rühmatöö jaoks infot otsima, kuid toredam on jututoas aega veeta.
„Kas said vastuse?”
„Ei... jaa, oota veits!”
Tommy vahib ainiti ekraani.
„Keegi Berti-nimeline on vastanud!”
„Meesterahvas?” küsib Tommy pettunult.
„Jah, tundub küll nii.”
„Kui vana ta on?”
„Kohe vaatan... 38aastane.”
„Äh, vanamees. Pagan võtaks, mispärast ta vastab. Küsi, mida ta tahab!”
Kribu klõbistab klahve. Ta on muutunud üpris väledaks ja näpud liiguvad klahvistikul vilunult.
(Lena Lilleste „Inimröövlid Internetis. Tommy ja Kribu krimka 2”,rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste)
- Suurem osa teksti tegusõnadest on olevikuvormis. Nimeta need tegusõnad, mis väljendavad minevikuaega.
- Arutage klassis, kas internetis suhtlemine on alati ohutu, põhjendage oma arvamust. Tooge näiteid võimalikest ohtudest, mis internetis varitsevad.
- Tekstis on slängisõnu, nt veits, krimka. Tuletage meelde, mis on släng ja kes seda kasutavad.
- Jätka töövihiku harjutusega 48.
KORDAME
|
1. |
Missugune sõnaosa annab edasi sõna peamise tähenduse? |
|
2. |
Mida väljendab tegusõna pöördelõpp, mida tunnus? |
|
3. |
Millal kasutatakse sõna lõpus rõhuliidet -gi/-ki? Mille järgi otsustad, kas liita sõnale -gi või -ki ? |
