Harjutus 129
Arutage pinginaabriga, kas järgmised sõnaread on laused või ei. Mille järgi me otsustame, kas tegemist on lausega?
Kas sinu?
Kas sinu pinginaabril on kodus lemmikloom?
Homme kassipoeg.
Homme toome endale loomade varjupaigast ühe väikse kassipoja.
Metsa!
Mine metsa!
Tuleta meelde
Lause annab edasi mingit mõtet, teadmist või tunnet. Lausega võib kirjeldada mingit olukorda, nähtust või tegevust. Lause algab suure tähega ja tema lõppu pannakse punkt, küsimärk või hüüumärk.
Nt Martin vaatas emale võidukalt otsa.
Väitlause ehk jutustava lause lõppu pannakse punkt, nt Ema oli korraga nõutu.
Küsilause lõppu pannakse küsimärk, nt Kas sa koristad täna toa ära?
Hüüd- ja soovlause lõppu pannakse hüüumärk.
Käsklause lõpus võib olla kas hüüumärk või punkt.
Nt See võib alles vahva olla!
Head aega!
Ära emmele valeta!
Pane raamat lauale.
Harjutus 130
vaatavad, Jüri, ja, televiisorist, Mari, multifilmi
naksitrallide, film, seiklustest, räägib
film, küll, huvitav, on
selle, peategelased, on, kes, filmi
nii, kasse, palju, on

Liht- ja liitlause
Kui lauses on üks öeldis, on tegemist lihtlausega,
nt Lapsed õppisid eesti keelt.
Kui lauses on mitu öeldist, siis nimetatakse seda liitlauseks, nt Poisid mängisid jalgpalli, tüdrukud vaatasid pealt. Liitlause koosneb seega mitmest omavahel seotud lihtlausest. Lihtlauseid saab omavahel ühendada
komaga, nt Märdi silmad läksid ümmarguseks, suu vajus lahti.
–––––, ––––––.
sidesõnaga, nt Päevad möödusid ja ilmad läksid soojemaks.
––––– s –––––.
koma ja sidesõnaga, nt Märt mäletas, et varem oli isa raamatuid müünud.
–––––, s –––––.
Harjutus 131
Vana Jaak kutsus mind kord lambakarja juurde ja näitas näpuga kõige suuremale sarvilisele oinale. () Ütles, et see on minu jagu. () Kui tuleb sügis, siis mina ise viin selle sarvilise laadale, müün ära ja panen raha oma tasku. () Võin ka kinkida, kui tahan. () Võin ka sööta rasvaseks, et sügisel saaks rohkem raha. () Sellest ajast olen mina selle oinaga suur sõber. () Panin ka temale nimeks Vasvilstu, sest harilik maaoinas ilma saksa nimeta ei ole kellegi kuulus oinas. () Kuna sügisel Vasvilstu tuleb viia laadale, siis mina hoolitsen, et temale jäänud ajakene oleks võimalikult ilus. () Ma olen õpetanud temale igasuguseid kunsttükke. () Iga oinas neid järele juba ei tee. ()
Harjutus 132
Järgmistes lausetes on lauseosad segamini läinud. Leia iga lause algusele sobiv lõpp ja kirjuta saadud liitlaused.
1. Sten-Erik läks tuppa, millega oma laeva kaitsta. 2. Kõigepealt läks vaja mõõka, aga see oli liiga lühike. 3. Algul mõtles ta mõõgana kasutada ema suurt kööginuga, et vajalik mereröövlivarustus kokku otsida.
4. Samal ajal jõudsid ema-isa koju, kui et Sten-Erik pidi kusagil õues mängima. 5. Ka Kertu ei osanud muud öelda, kuid vastust ei tulnud. 6. Ema hõikas Sten-Erikut mitu korda hoovitrepilt ega leidnud Sten-Erikut kusagil.
7. Nad istusid õuetrepile, nagu tahaks midagi tähtsat öelda. 8. Päike paistis taevas ja mitte ühtegi huvitavat mõtet ei tulnud pähe. 9. Järsku vaatas Maria Sten-Erikule hästi kavala näoga otsa, aga ka päike ei soovitanud neile ühtki põnevat tegevust.
(Sass Henno „Mereröövlimäng” järgi)Harjutus 133
Leia tekstist kolm liitlauset. Tee nendest lihtlaused. Vaata ka näidist. Sama infot annavad edasi mõlemad viisid. Mille poolest need aga erinevad? Arutage klassis õpetaja juhatusel.
Ohustatud liigid on need, mille arvukus on tänapäeval väga väike. Loomade puhul on tavaliselt tegemist aeglaselt sigivate liikidega, kellel sünnib ainult niipalju poegi, et asendada surnuid. Eri taime- ja loomaliigid on sattunud ohtu eri põhjustel.
Paljusid suuri loomi, näiteks elevante, vaalasid, gorillasid, alligaatoreid ja tiigreid kütitakse nende võhkade, naha või liha pärast. Paljusid vabas looduses elavaid taimi (näiteks kaktusi) ja loomi (näiteks mitmesuguseid liblikaid, linde ja ahve) kogutakse või püütakse ning müüakse kollektsionääridele.
Galápagose saartel elavad elevant-kilpkonnad ei suuda konkureerida teiste loomade, näiteks küülikutega, kes söövad ära nende toidu. Küülikud tulid koos inimestega, kes neile saartele elama asusid.
Bambuskarud on väga haruldased loomad. Minevikus hukkus neid palju, kui võeti maha ja muudeti põllumaaks metsad, kus nad elasid. Üksainuke haiguspuhang võib viia selleni, et bambuskarud lõplikult välja surevad.
(Leslie Colvin, Emma Speare „Laste loodusentsüklopeedia” põhjal, inglise keelest tõlkinud Anne Raiet)Näidis: Ohustatud liigid on need, mille arvukus on tänapäeval väga väike.
Osa loomaliike on tänapäeval ohustatud. Nende arvukus on väga väike.
Ülesanne 134
Arutage klassis, kuidas kaitsta väljasurevaid loomi. Moodustage viieliikmelised rühmad, valige üks ohustatud loomaliik ja koostage selle kohta plakat.

KORDAME!
- Mis märk kirjutatakse väitlause lõppu?
- Mis märk küsi-, mis käsklause lõppu?
- Mille poolest erinevad liht- ja liitlause?