Harjutus 148
Jutustame klassis ühise muinasjutu. Esimene õpilane ütleb esimese lause muinasjutust, kõik teised kuulavad tähelepanelikult. Lause öelnud õpilane nimetab järgmise nime, kes ütleb muinasjutu teise lause, mis peab sisult sobima eelmisega. Teine õpilane nimetab järgmise nime, kes ütleb kolmanda lause. Väga oluline on täpne kuulamine ja pidev kaasamõtlemine.
Kuidas kuulata?
Kuulata saab väga erisuguseid helisid ja hääli: muinasjuttu lugeva ema häält, lemmikartisti muusikat, vihmasabinat akna taga, linnulaulu metsas. Iga päev on meie ümber sadu hääli, mida me kuuleme. Ka vaikust saab kuulata.
- Proovige korraks klassis täiesti vaikseks jääda. Mida kuulete? Kas vaikust või mujalt teieni kanduvaid helisid?
Kuulamist võivad segada mitmesugused asjaolud. Kõige sagedamini on segajateks kõrvalised helid: autode müra tänaval, vali muusika, ehitusmüra jne.
Harjutus 149
Proovige, kui tähelepanelikud kuulajad te olete. Esmalt kirjutab iga pinginaabripaar ühe väikese loo, milles on ebatäpsusi või ebaloogilisusi. Näiteks võite kirjutada ühe omamoodi muinasjutu, milles on mõningaid detaile või sündmusi muudetud. Esitage oma lugusid klassis ning otsustage, kes on kõige täpsemad kuulajad ning leiavad kuulates üles tekstides peituvad vead.
Kuulata on võimalik aktiivselt ja passiivselt. Passiivne kuulamine ei nõua mingit pingutust, kuulamisele ei pöörata erilist tähelepanu, kuulama jäädakse vaid üksikuid huvipakkuvaid kohti, mis millegipärast kuulajat huvitavad. Passiivne kuulamine on näiteks raadio kuulamine taustaks: tegeled küll samal ajal millegi muuga, aga kui midagi põnevat kuuled, jääd ka raadiot tähelepanelikult kuulama.
Mõnikord arvatakse, et kuulmine ongi kuulamine, kuid tegelikkuses on väga oluline aktiivne kuulamine. Kuulama peab õppima.
Aktiivne kuulamine nõuab aga pingutust, kuulaja tahab saada kuuldust aru, on tähelepanelik, keskendub vaid ühele tegevusele – kuulamisele. Aktiivne kuulamine on näiteks see, kui kuulad tähelepanelikult, kuidas õpetaja uut osa selgitab, üritad seda mõista ning uut osa selgeks saada.
Harjutus 150
Kuulake klassis ühiselt üht õpetaja valitud muusikapala. Iga õpilane joonistab pildi, mis tal muusikapala kuulates silme ette tuleb. Pange pildid klassi seinale üles ning võrrelge neid.
Kuidas olla hea kuulaja?
- Vaata kõnelejale otsa – see annab signaali, et tõepoolest kuulad kõnelejat
- Keskendu sellele, mida kuulad.
- Proovi meelde jätta kõige olulisem.
- Kui sa ei saa millestki aru ning on võimalus küsida, siis tee seda kindlasti.
- Kui küsitakse, avalda oma arvamust ja seisukohti.
- Ära katkesta pidevalt kõnelejat, et vahele segada, vaid oota, kuni on võimalus avaldada oma arvamust.
Harjutus 151
Kuulake internetist rahvusringhäälingu arhiivist üht katkendit kuuldemängust (raadioteater.err.ee).
Missuguseid helisid on kuulda peale inimeste häälte? –
Mille poolest erinevad üksteisest tele- ja raadioteater? –
Kumb on teie arvates põnevam? –
Miks? –
Harjutus 152
Võrdle eri raadiojaamade (Vikerraadio, Raadio 2, Elmar, Kuku jt) programme.
Loe internetist raadiojaamade saatekavasid. Missuguseid saateid seal on?
Koostage rühmatööna niisugune raadioprogramm, mis teile kõige enam meeldiks. Esitlege oma rühmatööd klassis, põhjendage oma valikuid ja võrrelge koostatud programme.
KORDAME!
- Selgita, mille poolest erinevad üksteisest kuulmine ja kuulamine.
- Kas sõnad kuulmine ja kuulamine on samatähenduslikud? Põhjenda oma arvamust.
- Mille poolest erineb aktiivne kuulamine passiivsest kuulamisest?
- Nimeta tunnuseid, missugune on hea kuulaja
