Harjutus 153
Loe läbi katkend ühest ettekandest ja täida ülesanded selle järel.
Koledad elukad
Kai KarellLasteraamatutest võib viimasel ajal leida igasuguseid ebamaiseid olendeid. Muu hulgas võivad need koledad elukad kanda last lõbustavat eesmärki. Henno Käo loomingus elavate kollide tegemised toovad lugeja suule vähemasti muige kui mitte rõkkava naeru. Kui lehitsesin teost „Dondijutud”, hakkas mul ainuüksi piltide vaatamisest hea meel. Ilmselt nostalgiast. Ja mida rohkem lugeda, seda lõbusam hakkab. Loomulikult aitab siin kaasa ka autori kirjastiil, mõttelaad ja meeleolu. Võtame kas või tagakaanel seisva kirja: Seda raamatut oli lõbus kirjutada. Sain sõbraks peaaegu kõigi tegelastega. Piltide joonistamine võttis aga kulmu kortsu.
Laps, kes hästi lugeda ja kirjutada mõistab, leiab kindlasti suurt rõõmu ka tontide ja krattide kirjaoskamatusest. Nad teevad naljakaid kirjavigu. Näiteks Dondi kirjutis:
NI GUI LINNA JÕUAT MINEODSEGOHE GOLLI GOLLA JURE!!
Henno Käo raamatud tegelevad ka lapse kultuurilise harimisega. Mitmed raamatutegelased on seotud pärimuskultuuriga ja annavad lastele hea ülevaate fantastilistest olenditest, kellesse vanarahvas vähemal või rohkemal määral uskus ning kellest varasematel aegadel on rohkem kõneldud. Ta räägib ümber mitmed rahvajutud ja paigutab nad tänapäeva. Nende seast on silmapaistev lühijutt „Arvutialune”. Ta kirjeldab, kes on ahjualune ja miks temast enam ei räägita – elamistes ei ole enam ahje ja ahjualused on kolinud elektri- ja gaasipliitide alla. Kuid suurem hulk endisi ahjualuseid elab nüüd hoopis arvutite all. Pealtnäha ei ole neil ahjualustega midagi ühist, aga tegevusmuster on sama.
Arvutialune palub luba vajutada ühele klahvile ja järsku on arvutiekraan must ja kõik mokas. Kogumikus „Ahjukoll ja teisi lugusid” räägib autor asjalikult lapsele, kes on külmking, kodukäija, kratt, viruskundra või tont. Millised nad välja näevad ja mida neist rahvasuu rääkinud on?
(www.luts.ee/noorteleht)1. Nimeta kolm fakti, mida said sellest katkendist teada.
2. Arutage klassis, kellele võis olla mõeldud selline ettekanne ning kus võiks sellega esineda.
3. Nimeta raamatuid, mille tegelasteks on kummalised olendid (nõiad, tondid jne).
4. Ettekandes nimetati rahvajutte. Tuletage meelde, mis on rahvajutt ning missugused on selle liigid.
Rahvajutud
Rahvajuttude hulka kuuluvad muinasjutud, muistendid, naljandid ja pajatused. Rahvajutte on räägitud põlvest põlve edasi, see on levinud peamiselt suuliselt ning rahvajuttudel ei ole kindlaid autoreid. Peale rahvajuttude kuuluvad rahvaluule alla ka rahvalaulud.
Rahvajutt – osa rahvaluulest ehk folkloorist
Ettekanne
Mõnikord on vaja koolitunnis või teistel kooliüritustel esineda ettekandega. Enamasti on antud ette teema, millest tuleb ettekanne teha, näiteks loetud raamatust või vaadatud filmist, koostatud referaadist vm.
Kui sul on vaja koostada ettekanne mingil kindlal teemal, pea meeles järgmist:
– otsi infot raamatutest, internetist, ajalehtedest või ajakirjadest;
– kirjuta ettekande jaoks välja kõige olulisem info, mida leidsid;
– loe oma ettekanne läbi, vajaduse korral lühenda seda, ettekanne peab mahtuma esinejale ettenähtud aja sisse;
– pane oma ettekandele pealkiri;
– loe ettekannet mitu korda ja valmistu esinemiseks.
Kuidas valmistuda suuliseks ettekandeks?
- Loe kirjutatud ettekanne mitu korda läbi, nii et tunned seda juba hästi ja tead, kus mingi info on. Kui võimalik, harjuta enne olulist esinemist ettekannet peegli ees.
- Pea meeles, et hea esineja suhtleb ka publikuga ega loe ettekannet paberilt maha, pilku tõstmata.
- Kui võimalik, alusta oma ettekannet ühe ilusa teemakohase mõttega, vanasõna, nalja või küsimusega publikule. Niimoodi tõmbad oma esinemisele tähelepanu.
- Püsi kindlasti aja piires – see näitab, et esineja peab lugu kuulajatest.
KORDAME!
- Too näiteid olukordade kohta, kus õpilasel on vaja teiste ees esineda.
- Miks on oluline, et esineja vaataks esinemise ajal ka publiku poole ega loeks teksti paberilt maha?
- Miks on hea mõnikord alustada esinemist mõne nalja või tabava ütlemisega?
- Kas ettekande kohta kehtib seadus, et mida pikem see on, seda parem? Põhjenda oma seisukohta.
