Romantismiajastu kirjandus
Ülevaade ajastust
Autorid
- Märgi üles kõik romantismiajastu kirjanikud, keda on nimetatud peatükkides 1.1–1.10.
- Koonda iga kirjaniku kohta kaardile või faili kõik andmed, mis tema kohta neist peatükkidest said.
Ajastu
- Joonista ajajoon aastateks 1750–1900.
- Märgi ajajoone kõrvale eri värvi joontega romantiliste kirjanike eluajad.
- Kanna iga kirjaniku elujoonele teosed, mida tead.
- Märgi noolega, milline kirjanik või teos teadaolevalt mõnda teist mõjutas.
Romantism eri maades
- Tee võrdlev tabel Eesti, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ja USA romantilise kirjanduse kohta. Märgi tabelisse, millised olid iga maa romantismiajastu erijooned ning kirjanikud, kes seal tegutsesid.
- Kirjuta tabeli juurde, millised tunnused iseloomustasid romantismi kõikjal.
A. Vaata Davidi, Delacroix’ ja Courbet’ maale ning pane tähele, mida uut tõi maalikunsti romantism, mida aga realism. Klassitsistlik „Marat’ surm“ ja romantiline „Vabadus viib rahva barrikaadidele“ lähtuvad mõlemad kaasaegsetest revolutsioonidest Prantsusmaal.
B. Kirjelda sarnasusi ainevalikus ning erinevusi värvikasutuses, tegelastes ja olukorras.
C. Mille poolest erineb realistlik maal, näiteks Courbet’ „Õhtusöögijärgne aeg Ornansis“, klassitsistlikust ja romantilisest?
D. Arutle, milles seisnesid toonased muutused kirjanduses.
E. Milliseid varasemaid traditsioone romantism kõigutas, millised neist purustas?
F. Kuidas ja miks romantism end ammendas?
Romantismi pärand tänapäeval
A. Kirjuta kirjand või loo üksi või koos kaaslastega ettekanne, slaidikava või muus vormis teos teemal „Romantilised kangelased tänapäeval”.
B. Tutvu mõne romantismiajastu kirjandusteose tele-, kino- või teatriadaptatsiooniga.
- Mõtle, kuidas selles väljenduvad tänapäeva kultuurile omased, romantismiajastust erinevad jooned.
- Mida on adaptatsiooni autorid rõhutanud, mida teoses muutnud?
- Kuidas see näitab, mis teoses nende jaoks oluline on?
- Kuidas langeb see kokku sinu tõlgendusega?
C. Koosta ettekanne, veebileht või plakat, kus tutvustad uuritud teost ja oma seisukohti.
Kas suur kunst võib olla populaarne ja põnev?
A. Loe üle peatükk 1.2 ja tuleta meelde, miks sündis meelelahutuskirjandus, mida võib pidada massikultuuri alguseks, just 19. sajandi algupoolel.
B. Arutle, miks on mitmest 19. sajandi menukirjanikust (näiteks Byronist, Hugost, Balzacist), kes tekitasid oma kaasajal lugemiselevust ning vahel isegi skandaali, nüüdseks saanud väärikad klassikud, kelle teoseid käsitletakse koolis. Kuidas mõjutab see suhtumist nende loomingusse? Kuidas võib suhtumine mõjutada lugemiselamust?
C. Nimeta mõni tänapäeva menuteos, mida oled lugenud. Võrdle oma lugemiselamust ootustega, mille oli tekitanud teose menu. Kas lugemiselamus oli eredam, nõrgem või just selline, nagu lootsid või kartsid? Põhjenda.
D. Milliseid hoiakuid menuteoste suhtes oled kohanud? Kas mõnes neist väljendub romantismiajastust pärit suhtumine kunstisse? Kui jah, siis kuidas?
Kas loomevabadus on piiramatu?
2008. aastal keelas Harju maakohus seitsmeks aastaks Kadri Kõusaare filmi „Magnus” (2007) levitamise. Film põhines tõsielusündmustel ning esitas ühe perekonna traagilise loo nii äratuntavalt, et üks pereliige pöördus kohtusse, kuna tundis, et film kahjustab tema mainet ja privaatsust. Filmi autori seisukoht oli, et tegu on tõsielust inspireeritud kunstilise teosega, mille tegelasi ei saa päris inimestega samastada. Kohtuotsus tekitas kultuuriavalikkuses elava arutelu selle üle, mil määral ja mille nimel tohib kunstniku loome- ja sõnavabadust piirata ning mil määral ja miks peab kunstnik loometöös arvestama tavade ja seadustega, mis ühiskonnas kehtivad.
A. Arutle kirjeldatud juhtumi põhjal, kuidas romantismiajastust pärit suhtumine kunstisse väljendub nüüdisühiskonnas.
B. Mis olukordades võib see kaasa tuua keerukaid eetilisi probleeme?
- Miks on loomevabadus oluline?
- Kuidas võib see riivata teisi sama olulisi õigusi ja vabadusi?
- Mida sellistel puhkudel sinu arvates teha tuleks? Põhjenda.
C. Loe lisaks Tartu Ülikooli eetikaveebi foorumist Aire Vaheri arutlust selle juhtumi üle.
Minevik ja tänapäev
A. Loe katkendeid ja otsusta, milline neist on pärit missugusest teosest.
- Aleksandr Puškin „Jevgeni Onegin“ (1833, ee 1964, tõlkinud Betti Alver)
- Charles Baudelaire „1859. aasta salong“ (1859, ee 2010, tõlkinud Katre Talviste)
- Victor Hugo, „Jumalaema kirik Pariisis“ (1831, ee 1924, tõlkinud Johannes Semper)
- (1)
- (2)
- (3)
B. Seleta, mille põhjal otsustasid.
C. Arutle katkendite põhjal.
- Mis on kirjanduse ja üldse kunstilise väljamõeldise ehk fiktsiooni ülesanded?
- Kuidas mõjutab tehnika areng vaimukultuuri ja kunsti?
- Kuidas võivad ajalooteadmised aidata käsitleda nüüdisaja probleeme ja olusid?