Korrutise ruut­juur. Jagatise ruut­juur

Korrutise ruut­juur

Avaldiste 4·9 ja 4·9 väärtusi arvutades näeme, et need on võrdsed:

4·9=36=6  ja  4·9=2·3=6.

Ka näiteks 49·100=70  ja  49·100=70.

Selle tähele­paneku järgi võime sõnastada teoreemi.

Mitte­negatiivsete arvude korrutise ruut­juur võrdub tegurite ruut­juurte korrutisega.

Eeldus. a ≥ 0 ja b ≥ 0.

Väide. ab=a·b.

Tõestus. Võrdleme avaldiste ab ja a·b ruutusid:

ab2=ab

a·b2=a2·b2=ab

Kui mitte­negatiivsete arvude ruudud on võrdsed, siis on ka need arvud võrdsed.

Seega tõe­poolest

ab=a·b ◼︎

Näited


  1. 49·25 = 49·25 = 7·5 = 35

  2. 64·0,16 = 64·0,16 = 8·0,4 = 3,2

  3. 2·8=16=4

  4. 0,08·0,32 = 0,08·0,32 = 0,0256 = 0,16

Jagatise ruut­juur

Et leida reeglit ruut­juure leidmiseks jagatisest, vaatleme kõige­pealt näiteid.

Võrdleme avaldiste 1004 ja 1004 väärtusi. Avaldise  väärtuse 1004 leidmiseks jagame esmalt 100 4-ga ja see­järel leiame ruut­juure:

1004=25=5.

Avaldise 1004 väärtuse arvutamiseks leiame esmalt, et 100=10 ja 4=2 ning see­järel leiame jagatise:

1004=102=5.

Näeme, et mõlemal juhul saame ühe ja sama tulemuse. Ka näiteks 6416=4=2 ja 6416=84=2.

Mitte­negatiivse arvu ja positiivse arvu jagatise ruutjuur võrdub jagatava ruut­juure ning jagaja ruutjuure jagatisega.

Eeldus. a ≥ 0 ja b > 0.

Väide.  ab=ab.

Tõestus. Võrdleme vasakul ja paremal olevate avaldiste ab ja  ab ruutusid:

  ab2=ab ja

ab2=a2b2=ab.

Kui mitte­negatiivsete arvude ruudud on võrdsed, siis on ka need arvud võrdsed.

Järelikult

ab=ab ◼︎

Näited


  1. 8116=8116=94=214

  2. 640,16=640,16=80,4=20

  3. 7232=7232=3616=64=1,5

  4. 0,120,75=0,120,75=0,16=0,4 või 0,120,75=0,120,75=1275=425=25

Ülesanded A

  1. miks teoreemis korrutise ruut­juurest peavad mõlemad tegurid olema mitte­negatiivsed;
  2. miks teoreemis jagatise ruut­juurest nõutakse, et jagaja oleks positiivne arv.

16·81 = 

25·100 = 

0,04·0,36 = 

64a2b2 = 

9b2·4a2 = 

25m2n2·0,01r2s2 = 

0,36·64a2b2c2 = 

25121 = 

160,01 = 

11125 = 

549 = 

a249 = 

4m29 = 

81a2b2 = 

36a4a2 = 

2·32 = 

8·18 = 

121·16 = 

8·242 = 

20·80 = 

36·9 = 

45·5 = 

3·27 = 

16250 = 

48147 = 

644 = 

0,281,75 = 

12,50,32 = 

0,20,8 = 

1681 = 

5128 = 

814·5056 = 

3212·248 = 

0,18162·80,08 = 

0,20,72·12598 = 

Ülesanded B

654+96 = 

1456-126 = 

20+52 = 

27-122 = 

3·5+2·302 = 

2·2,5-5·0,252 = 

213843-18927 = 

15837532+135128 = 

24125-21652 = 

Arvuta kahel erineval viisil avaldise a2-b2 väärtus, kui

1. viis

2. viis

Vastus

a = 50, b = 48

a = 61, b = 11

a = 13, b = 12

a = 45, b = 27

Tegurda avaldis, teades, et a2=a.

x– 3-+

7 – b2-+

4a– 5-+

23+3 = +

  1. 32+42<3+4
  2. 102-62>10-6
  3. 252-242>25-24

Millise järelduse teed summa ja vahe juurimise kohta?

Näita, et võrdus a2+b2=a+b

  1. üldiselt ei kehti;
  2. kehtib ainult a ja b teatud väärtuste korral. Leia need a ja b väärtused.

1 = 1 = -1·-1 = -1·-1 = -12 = -1