Sõnaliigid

Harjutus 77

Tumedalt trükitud sõnad on oma väljanägemiselt kõik veidi sarnased, küll aga erinevad need nii oma liigi kui ka tähenduse poolest. Missugused sõnaliigid tunned ära?

Kibekiire kirjanik kirjutas kirjutuslaua taga kirjule paberile pikka kirja. Kirjanditest meeldis noorele kirjamehele kirjutada kõige enam kirjeldavat kirjandit. Sel korral kirjeldas kirjutaja kahes lühikeses kirjatükis kirevat loodust.

Nimisõnad

Omadussõnad

Tegusõnad

Arvsõnad

Tuleta meelde

Sõnu saab jagada muutmisviisi järgi kolme rühma:

Käändsõnu on neli liiki: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad. Neid saab käänata. Nt ema, telerit, kuldseid, sõbralikke, viis, kuues, viiendikuna, meiega, ennast.

Pöördsõnad on tegusõnad, mis väljendavad lauses tegevust või olemist. Pöördsõnu saab pöörata. Nt loeme, õppisime, vastate, küsisid, kutsub, on käinud, olete käinud.

Muutumatud sõnad on lauses muutumatul kujul. Näiteks hüüdsõnad ja sidesõnad on muutumatud sõnad. Neid ei saa pöörata ega käänata. Nt ning, hurraa, aga, samuti, varsti, homme.

Harjutus 78

Koosta viieveeruline tabel: nimisõnad, omadussõnad, asesõnad, tegusõnad, muutumatud sõnad. Kirjuta tumedalt trükitud sõnad tabeli sobivasse veergu.

Kui tront sel reede õhtul ärkas ja pööningukambrist alla hõljus, tundis ta kohe, et midagi on väga valesti. Mis see küll oli? Tront mõtles veidi, sügas oma otsaesist, ajas isegi kulmu veidi kipra, kuid ei suutnud midagi välja mõelda. Mõtlik ja hämmeldunud nägu ees, libistas tront end vaikselt külmkapini, et sealt üks mõnus ärkamisjärgne vorstivõileib haarata. Külmkapp oli üks paljudest asjadest, mis vanasse mahajäetud majja oli unustatud. Ja kuigi see külmkapp ei töötanud juba aastaid, kuigi selles majas polnud voolupoegagi, mis külmkapi mürisema paneks, hoidis meie tront oma maitsvate vorstivõileibade tagavara ikkagi just külmkapis, sest nii on kombeks.

(Reet Bobõlski „Kuidas tront hambaarstil käis”)

ärkas, ja, pööningukambrist, ta, sügas, kulmu, kuid, mõtlik, libistas, mõnus, vanasse, majja, kuigi, selles, hoidis, meie, maitsvate, tagavara, sest, see

Tegusõnad

Nimisõnad

Asesõnad

Omadussõnad

Muutumatud sõnad

Harjutus 79

Sünonüüme on hea kasutada selleks, et ei peaks pidevalt samu sõnu kordama. Seega muudavad sünonüümid teksti huvitavamaks. Alati ei ole sünonüümide tähendused täiesti samad, vaid need erinevad veidi üksteisest, nt nutma ja uluma; naerma, muigama ja irvitama.

Sünonüümid – sarnase tähendusega sõnad, nt jooksma, liduma, punuma, kihutama

Mõtle igale sõnale vähemalt kaks sünonüümi.

lärm – 

vahva – 

vaatama – 

raas – 

eakas – 

kiitlema – 

kukkuma – 

koer – 

lamama – 

kõhn – 

heatujuline – 

julm – 

kass – 

surema – 

tita – 

  • Arutage klassis, missugustesse sõnaliikidesse selle harjutuse sõnad kuulusid.

kõhkleja

  • arvaja
  • kahtleja
  • ütleja
  • nõustuja

sõnasööja

  • isukas
  • lubaja
  • sõnamurdja
  • sõnaandja

maotäis

  • haigus
  • ussiliik
  • kõhutäis
  • pungil täis

klade

  • kaustik
  • kitsi
  • sõber
  • säravpuhas

eakas

  • kohusetundlik
  • vana
  • tubli
  • vajalik

kosima

  • sõnu peale lugema
  • naiseks võtma
  • ütlema, sõnama
  • koristama

mekk

  • maitse
  • muusikariist
  • jumestus
  • sobimatu käitumine

näost ära langema

  • maha kukkuma
  • viimast lihvi andma
  • ehmatama, kahvatama
  • näolt meiki eemaldama

sõnama

  • riidlema
  • ütlema
  • nõiduma
  • vaikima

torssis

  • väsinud
  • punnis
  • tusane
  • heatahtlik

pedakas

  • kask
  • lepp
  • kuusk
  • mänd

oim

  • meelekoht
  • tarkus
  • hoidmine
  • ohtlik asi

kõkutama

  • nutma
  • naerma
  • sõna võtma
  • haamriga tööd tegema

vaikima

  • pill tuleb pika ilu peale
  • jalgu selga võtma
  • kont jääb kurku
  • ei näe nina ettegi

kalk

  • hõbedaselt helklev
  • karm
  • julge, söakas
  • südametu

omakasupüüdmatu

  • isetu
  • nõudlik
  • rumal
  • harjumatu

hülgama

  • maha unustama
  • maha raputama
  • maha jätma
  • maha ajama

negatiivne

  • kiitev
  • laitev, hukkamõistev
  • julgustav
  • rahumeelne

orb

  • talulaps
  • õigustega inimene
  • töökas inimene
  • vaeslaps

sümpaatne

  • eemaletõukav
  • meeldiv
  • tundeline
  • riiakas

Harjutus 80

Võrrelge sünonüümipaare ning selgitage, mille poolest need erinevad.

rääkima – jahvatama,

jooksma – tormama,

raske – kontimurdev,

ema – emme,

poiss – poisinaga,

meeldima – mokka mööda olema,

hüüdma – röögatama,

naerma – hirnuma,

rikas – rahajõmm,

uhkustama – laiama,

kehv – halearmetu,

käima – taaruma,

naksuma – kriuksuma

Harjutus 81

Loe läbi luuletused muinasjuttude kohta. Seejärel täida ülesanded nende järel.

Muinaslood

Kalju Kangur

Tunnid kaovad tuulerutul,
​öö on päeva õeks.
​Ära lase muinasjutul
​saada tõeks.

Keset argipäevaruttu
​tuhmuks ta kristall –
​poleks enam muinasjuttu
​taeva all.

Püüdmatuks kui taevatähed
​jäägu muinaslood,
​mida mõttes leidma lähed,
​mõttes koju tood.

(„Eesti lasteluule valimik I”,
​koostanud Raivo Kuusk)

Muinaslood on päriselu

Reet Bobõlski

Muinasloos on alatihti pudrumäed ja piimajõed,
​ometigi muinasjutus peidus päriselu tõed.

Printsid, nõiad, Pöial-Liisid meie keskel iga päev,
​nende mured, nende rõõmud – kes vaid soovib, see neid näeb

iga päev me ümber kõikjal. Elu ongi muinasjutt!
​Kui sa vahel tunned, et on tuju nukker, kurgus nutt,

siis pea meeles, ava raamat, otsi üles muinasjutt –
​leiad rahu, naeru, õnne, mõistmist, headust lõputut.

  1. Mõlemad luuletused räägivad muinasjuttudest, kuid ometi on need väga erinevad. Mille poolest? – 
  2. Kumb luuletus sulle rohkem meeldib? Miks? – 
  3. Proovige klassis mälu treenimiseks esimest luuletust pähe õppida. Aega õppimiseks on kolm minutit. Kõige kiiremad õppijad esitavad luuletust klassis.

KORDAME!

  1. Kuidas saab jagada sõnu muutmisviisi järgi?
  2. Too kolm näidet tegusõna kohta. Mida tegusõnad väljendavad?
  3. Too eri liiki sõnadest sünonüümide näiteid.
  4. Milleks on vaja sünonüüme?