Victor Hugo, „Jumalaema kirik Pariisis“

Eks katsugu seda tervikuna kujutleda, kes saab!

Hugo
Seotud sisu
Muud tegevused

Victor Hugo looming

Victor Hugo (1802–1885) alustas loometeed lüürilise luuletaja ja näite­kirjanikuna. Tema esimesed luule­kogud ilmusid 1820. aastatel ning olid vormilt üsna traditsioonilised kuni „Idamaiste luuletusteni”, mis paistsid silma algu­päraste kõla- ja vormivõtetega ning mille eessõnas astus autor jõuliselt välja kunsti­vabaduse kaitseks. Kirjaniku mäss klassitsistliku maitse ja tavade vastu avaldus ka draama­loomingus. 1827. aastal valmis näidend „Cromwell”, mille eessõna peetakse prantsuse romantismi manifestiks, ning 1830. aastal „Hernani”, mis tähistas romantismi läbimurret prantsuse teatris.

Proosakirjanikuna tõi Hugole suure menu ajalooline romaan „Jumalaema kirik Pariisis”. Juba selles teoses on näha, et Hugo jaoks polnud romaan üksnes kunst, vaid ka vahend ühiskonna analüüsimiseks. Isegi kaugest minevikust kõneldes juurdles Hugo oma kaasaja probleemide üle. Laadilt jäi ta seejuures romantiliseks ka hilisemates romaanides, nagu „Hüljatud” ja „Mees, kes naerab”. Hugo romaanides leidub palju fantastilisi olukordi ning erandlikke, keeruka ja vastu­olulise loomuga tegelasi, kes satuvad konflikti oma keskkonna ja iseendaga. Nende saatuse kaudu käsitles kirjanik filosoofilisi küsimusi ja sotsiaalseid probleeme, mis teda paelusid või talle muret tegid.

Hugo elas ühiskondlik-poliitiliselt muutlikul ja äreval ajastul ning ka tema enda hoiakud muutusid elu jooksul. Otsustava pöörde tõi 1848. aasta revolutsioon ja selle järel loodud teine vabariik. Varem konservatiivsest Hugost sai innukas reformide pooldaja. Nii ühiskondlikus tegevuses kui ka loomingus seisis ta järjekindlalt demokraatia ja sõnavabaduse eest, võitles sotsiaalse ebavõrdsuse, vägivalla ning surma­nuhtluse vastu.

Hugo loometee kestis üle 60 aasta. Tema kirjanduslik pärand on mahukas ja mitmekesine, ent püsivalt romantilises vaimus. Hugo ühiskondlik-kultuuriline autoriteet oli tema eluajal tohutu, nii mõnedki järgmiste põlvkondade kirjanikud tajusid seda isegi rõhuvana.

Victor Hugo nn Pagendatute kaljul. Pärast 1851. aasta riigipööret Prantsusmaal oli Hugo sunnitud kodumaalt lahkuma, sest ta ei tunnustanud Napoleon III kehtestatud uut keisri­võimu. Hugo jäi pagulusse ligi 20 aastaks, 1852–1855 elas ta Jersey saarel Inglismaa lõuna­ranniku lähedal. Seal viibis tollal mitmelt Euroopa maalt sarnastel asjaoludel lahkunud inimesi. Pagendatute kaljuks hakati nimetama üht nende meelispaika.

Hugo teoseid

LUULEKOGUD

  • „Oodid ja ballaadid“ (1826)
  • ​​„Idamaised luuletused“ (1829)
  • „Sügislehed“ (1831)
  • „Videvikulaulud“ (1835)
  • „Kaemused“ (1856)
  • „Kunst olla vanaisa“ (1877)​​​​

NÄIDENDID

  • „Cromwell“ (1827)
  • „Hernani“ (1830)​​​

ROMAANID

  • „Jumalaema kirik Pariisis“ (1831)
  • „Hüljatud“ (1846–1862)​​
  • „Mees, kes naerab“ (1869)​

POEEM

  • „Sajandite legend“ (1859–1883)​

Eesti keelde on Hugo loomingust tõlgitud peamiselt proosat. Johannes Semperi tõlge romaanist „Jumalaema kirik Pariisis” ilmus esimest korda 1924. aastal. Hugo romaane tuntakse ka arvukate lava-, kino- ja tele­adaptatsioonide põhjal.

Seotud sisu
Muud tegevused

Teekond läbi teose

Loe romaani „Jumalaema kirik Pariisis” ja arutle küsimuste põhjal.

  • Kuidas on teoses käsitletud saatuse teemat? Kuidas väljendub selles romantiline mõtteviis?
  • Kuidas väljendub romaanis Hugo arusaam ajaloost ja kultuurist?
  • Kuidas väljenduvad romaanis Hugo ühiskondlikud tõekspidamised?
Seotud sisu
Muud tegevused

Jutustamiskunst

1. Seleta, kuidas väljendub kõiketeadva jutustaja vaatepunkt tsitaatides. Täpsusta, kelle või mille kohta need tsitaadid käivad.

Ta oli Louis XI usaldatav kaastööline, ta võttis sageli osa kuninga salajastest üritustest. Need olid kõik asjad, millest rahvahulk midagi ei teadnud.

(1. rmt, III ptk)

Oleks tal terve Peruu kuld taskus olnud, ta oleks selle kõhklematult tantsijannale kinkinud. Aga tal polnud Peruu kulda, isegi Ameerikat polnud tol ajal veel avastatud.

(2. rmt, III ptk)

See oli valgusest ja varjudest koosnev tont, nagu neid näeb unenägudes või Goya kummalises loomingus kahvatutena, liikumatutena, paha­endelistena, kuskil haual kükitavatena või vangla trellide vastu toetuvatena.

(6. rmt, III ptk)

Kes tänapäev seda ust tahab näha, võib seda ära tunda pealis­kirjast, mis valgete tähtedega mustale seinale on kriipseldatud: „Ma jumaldan Coralie’d. 1823. Alla kirjutanud Ugène. („Alla kirjutanud” seisab tekstis.)

(7. rmt, IV ptk)

Keskaja linnades polnud selline üritus nagu see hulguste sõjakäik Jumalaema kiriku vastu sugugi haruldane.

(10. rmt, IV ptk)

See, mis muust Pariisist siia näha oli, virvendas silme ees valguse ja varju loori taga. Rembrandti piltidel on vahel säärane tagapõhi.

(11. rmt, I ptk)

Pariis, eriti tolle aja Pariis pakub toredat ja veetlevat vaatepilti. [‑‑‑] Kuid preester ei näinud ega kuulnud sellest midagi.

(11. rmt, II ptk)

2. Loe 10. raamatu V peatüki algust. Kui üksikasjalik on jutustaja kirjeldus kuninga kambrist? Kui detailselt võivad seda näha tegelased, kellest jutustaja selles peatükis räägib? Pane tähele, millal tegevus toimub.

3. Loe raamatust tsitaadile järgnevaid lõike ja jälgi, kuidas tegelaste kirjelduse täpsus sõltub sellest, kui hästi küünal kedagi valgustab.

Hetkel, kui meie oma lugeja sinna viisime, oli tuba päris pime. Juba tund aega tagasi oli kella­tornidest märku antud tuled ära kustutada. Oli juba öö ja laual põles ainult üks vilkuv vahaküünal, mis valgustas viit isikut selles toas.

(10. rmt, V ptk)

4. Too teosest näiteid.

5. Too näiteid 6. raamatu I ja III peatükist, 7. raamatu I, IV ja VII peatükist ning 8. raamatu I peatükist.

6. Arutle, kas on usutav, et tegelased nõnda palju näevad ja teavad ning üksteisele seletusi jagavad. Mis mõttes võib öelda, et tegelased täidavad jutustaja ülesandeid?

7. Loe 3. raamatu II peatükki „Pariis linnu­lennult” ja iseloomusta linna kirjeldust. Kui detailne see on? Mis ajastuga on tegu? Mis ajastusse paigutab jutustaja ennast (vt romaani I peatüki algust)? Pane tähele näiteks järgmisi lauseid:

Sellest põhiplaanist on midagi veel tänini säilinud. – Praegu asub seal Kuninga plats. – Nõnda oli Pariis täielikult gootilik ainult ühe silmapilgu. – Sellest ajast peale muutus linna pale iga päevaga. 

8. Arutle, kas jutustaja on tegelikult näinud linna, mida kirjeldab. Kui mitte, siis millel tema kirjeldus põhineb?

9. Loe peatüki kaht viimast lõiku ja arutle, kuidas jutustaja lugeja kujutlusvõimet äratada püüab. Kas tal läks see sinu puhul korda? Miks? Missugused asjad mõjuvad sinu kujutlusele kõige ergutavamalt?

Seotud sisu
Muud tegevused

Romantilised ideaalid

1. Seleta kiriku kirjelduse põhjal, milles seisneb romantiline kunstiideaal.

See on tohutu kivist sümfoonia, kui nii võib öelda, niihästi inimese kui ka rahva hiiglateos, ühtne ja siiski keeruline; nagu „Ilias” ja „Romancero”, millede sugulane ta on; kõigi ajastute liitunud jõudude imepärane toode, mille igal kivil näeb kunstniku geeniuse poolt juhitud distsiplineeritud töölise fantaasiat sajas värvis mänglevat, ühesõnaga, see inimlik looming on vägev ja rikkalik nagu jumalik looming, millelt ta näib laenanud olevat kaks omadust: mitmekesisuse ja igavikulisuse.

(3. rmt, I ptk)

2. Loe, kuidas on 4. raamatu III peatükis kujutatud Quasimodo suhet kiriku ja kiriku­kelladega. Too romaanist veel näiteid, kuidas kirikut kujutatakse otsekui elava olendina. Kuidas see on romantismiajastule iseloomulik?

3. Loe Imede Õue kirjeldust 2. raamatu VI peatükis. Kuidas väljendub siin romantiline vaimustus vastu­olulisest ja kirevast elukõiksusest?

4. Loe, mis juhtub, kui Esmeralda saabub tavaliste, üksteisega sarnaste, klassikaliselt ilusate kaunitaride sekka.

Tantsijanna jäi lävele liikumatult seisma. Ta ilmumine tekitas noortes tütarlastes imeliku tunde. Kahtlemata oli kõigil ebamäärane ja alateadlik soov ilusale ohvitserile meeldida ja hiilgav munder pani neid kõiki koketeerima. Kui ta nende keskel viibis, valitses nende vahel mingi varjatud, salajane kadedus, mida nad ise vaevalt tunnistasid, mis aga sellest hoolimata iga silmapilk nende liigutustest ja sõnadest välja paistis. Et nad kõik olid peaaegu võrdselt ilusad, võitlesid nad võrdsete relvadega ja igaühel võis võidu­lootust olla. Mustlanna ilmumine rikkus järsku seda tasakaalu. Ta oli nii haruldaselt ilus, et niipea kui ta lävele ilmus, näis tast välja hoovavat mingit temale omast valgust.

(7. rmt, I ptk)

5. Kuidas esindab Esmeralda mustlas­päritolu romantilisi ideaale? Arutle, kuidas romantilised ideaalid aitasid kaasa kultuuriliste ja individuaalsete eripärade väärtustamisele.

Too teosest näiteid.

6. Kirjuta märksõnadega üles, mida saab lugeja teosest teada Esmeralda siseilma kohta.

7. Kirjuta märksõnadega üles, mida saab lugeja teada sellest, kuidas teised tegelased Esmeraldat ette kujutavad, mida temas näevad, mida ihaldavad.

Seotud sisu
Muud tegevused

Romantilised kangelased

1. Iseloomusta Claude Frollod (vt näiteks 2. rmt, III ptk; 4. rmt, II ptk; 5. rmt, I ptk; 7. rmt, IV ptk; 8. rmt, IV ptk; 10. rmt, I ptk). Milles seisneb tema erandlikkus? Millised on tema kired?

2. Seleta teose põhjal, miks polnud Quasimodol välis­maailmaga kontakti.

Loe katkendit ja seleta, kuidas mõjutas see Quasimodo iseloomu.

Quasimodo tundis eneses ainult oma keha järele loodud hingeliigutusi. Muljed välistest asjadest murdusid tunduvalt enne, kui jõudsid mõteteni. Ta aju oli erilaadne keskkond: mõtted, mis sealt läbi läksid, võtsid virildunud kuju. Niiviisi murdunud mõtted olid paratamatult iseäralikud ja vildakad. Sellest siis tuhanded optilised illusioonid, arvutud väär­arvamused, lugematud kõrvalkäigud, mida mööda ekslesid ta pöörased või totrad mõtted.

Selle saatusliku vaimulaadi esimeseks taga­järjeks oli asjade virildumine ta silmis. Ta ei tajunud peaaegu midagi vahetult. Välismaailm näis talle palju kaugemal olevat kui meil.

(4. rmt, III ptk)

3. Loe Frollo armastuse­avaldust (8. rmt, IV ptk) ja tema nägemusi Esmeraldast (9. rmt, I ptk). Too teosest veel näiteid selle kohta, kuidas tunded või suhted, mis võiks mõjuda helgelt, mõjuvad õudsena.

4. Seleta, mida mõtleb Quasimodo 11. raamatu II peatükis lausega „See on kõik, mida ma armastasin!”. Miks ähvardab romantilist kangelast eriti suur oht kaotada korraga kõik, mida ta on armastanud?

5. Keda on kujutatud suurema poole­hoiuga, kas tegelasi, kes on võimelised äärmuslikuks kireks ja pöörasteks unistusteks, või rahumeelseid ja mõõdukaid tegelasi? Mille põhjal jutustaja poolehoiu üle otsustad? Millistele tegelastele kuulub sinu poolehoid? Miks?

Seotud sisu
Muud tegevused

Teosest kaugemale

„Jumalaema kirik Pariisis” on inspireerinud arvukaid lava-, kino- ja tele­adaptatsioone. Pildil on kaader telefilmist „Jumalaema kiriku küürakas” (1982, režissöörid Michael Tuchner ja Alan Hume), kus Quasimodot kehastab Anthony Hopkins.

Loe Quasimodo näo kirjeldust 1. raamatu V peatükis, mille lõpus jutustaja hüüatab: „Eks katsugu seda tervikuna kujutleda, kes saab!“ Kuidas erineb sõnalise kirjelduse kunstiline mõju pildi omast?

Seotud sisu
Muud tegevused