Kokkuvõte

Realismiajastu kirjandus

Koosta peatükkide 2.1–2.6 põhjal loend realistliku kirjanduse põhitunnustest.
Too iga tunnuse juurde näide selle kohta, kuidas see teoses avaldub. (Vali näiteid õpikus käsitletud teoste ja katkendite hulgast või mujalt 19. sajandi realistlikust kirjandusest.)

Autorid

Tee nimekiri realistlikest kirjanikest, keda on peatükkides 2.1–2.6 käsitletud, ja koosta igaühe kohta õpiku põhjal konspekt.
Vali kirjanik, kelle looming sinus kõige enam huvi äratas, ning täienda konspekti muude allikate (näiteks teatmeteoste ja raamatute saatesõnade) põhjal.

Ajastu

Joonista ajajoon perioodiks 1750–1900 või täienda ajajoont, mille oled varem joonistanud romantilise kirjanduse kohta.
Märgi ajajoone kõrvale eri värvi joonega realistlike kirjanike eluaeg.
Kanna iga kirjaniku eluajajoonele teosed, mida tead.
Tähista taustavärvi või lisajoonega aeg, mil viljeldi nii romantilist kui ka realistlikku kirjandust.

A. Kirjelda lühidalt jutustamisvõtteid, mida peatükkide 2.1–2.6 tekstide põhjal tundma õppisid.

B. Nimeta teos või katkend, mis sind kõige enam köitis või liigutas. Arutle, mil määral teksti mõju tuli katkendi sisust (näiteks teemadest, sündmustikust), mil määral jutustamisvõtetest ja stiilist. Põhjenda.

Tänapäevane tõlgendus

A. Vali koos ühe või mitme kaaslasega õpikust või mujalt üks 19. sajandi realistliku kirjanduse katkend, mille sisu on teie arvates nüüdisajal aktuaalne.

B. Kavandage katkendi põhjal koomiks, lavastus, animatsioon või lühifilm. Mõelge eriti hoolikalt läbi järgmised küsimused.

Kuidas rõhutada katkendi aktuaalsust nüüdisajal?
Kuidas tegevuspaik ja tegelased välja näevad?
Kas ja mida tegelased omavahel räägivad?
Milline on vaatepunkt? (Mida mingis kaadris näha on, kui suures plaanis jne.)

C. Looge katkendi ja oma kavandi põhjal (audio)visuaalne teos.

Seotud sisu

Ühiskond ja inimene kirjanduse peeglis

Mida said peatükkides 2.1–2.6 käsitletud teostest teada 19. sajandi ühiskonna kohta?
Milliseid probleeme kirjanikud seal nägid?
Mis osas ja mil määral on ühiskond nüüdseks muutunud?
Millised probleemid on alles jäänud?

A. Loe üle peatükkide 2.1–2.6 tekstikatkendid ja tee kokkuvõte sellest, kuidas on kirjanikud kujutanud lapsepõlve, noorust ning õppimist.

B. Too välja ühisjooned, mis on omased enamikule tekstidele, kus neid teemasid käsitletakse, ning iga teksti silmatorkavamad eripärad.

C. Arutle, mis on nüüdisajaks muutunud. Milliseid olukordi ja probleeme, mida tekstides on kujutatud, tuleb ette ka tänapäeval?

Seotud sisu

Realism nüüdiskultuuris

A. Millistes neist kultuurinähtustest avaldub realistlik kunstitaotlus? Milles see seisneb?

B. Millised neist rahuldavad lugeja või vaataja soovi piiluda teiste inimeste ellu?

C. Mis mõttes on see soov realistliku kirjanduse ja kunstiga seotud? Mis mõttes on see realismi ja üldse kunsti olemusega vastuolus?

Nüüdisaegses noortekirjanduses käsitletakse sageli keerukaid probleeme, hädaohte ja raskeid valikuid, millega inimene elus kokku võib puutuda. Tegelased paigutatakse olukordadesse, kus neil tuleb toime tulla lagunenud pere, ahistavate suhete, vägivalla, haiguste, surma või alkoholi- ja uimastiprobleemidega. Tegelaste noorus võimaldab rõhutada seda, kuidas inimese elu mõjutavad teised inimesed (näiteks vanemad ja sõbrad) ja ühiskond tervikuna ning kui suuri pingutusi tuleb teha, et hävitavast mõjust pääseda. Pildil on kaader René Vilbre filmist „Mina olin siin” (2008), mis valmis Sass Henno samanimelise romaani põhjal.

Nüüdisteater kompab ja hajutab sageli piiri tegelikkuse ja väljamõeldise, elu ja kunsti, tegelase ja päris inimese vahel. Teatris on selleks rikkalikke võimalusi. Näitleja võib üles astuda iseendana, näidendi tegevusse saab kaasata publiku või inimese teatrivälisest tegelikkusest, lavastatud sündmusi saab lõimida tegelikega. Pildil on episood teatri NO99 projektist „Ühtne Eesti”. Teater kuulutas 2010. aasta kevadel välja, et 7. mail toimub Saku Suurhallis liikumise Ühtne Eesti suurkogu. Seejuures ei varjatud, et tegu pole tegeliku poliitilise liikumisega, vaid teatriprojektiga, mis koondab reaalsete erakondade negatiivseid jooni, kuid avalikkus reageeris Ühtse Eesti tegevusele suurel määral nõnda, nagu see oleks ehtne.

20. sajandi lõpust saadik on televisioonis populaarsust kogunud tõsielusarjad ja -saated, kus osalejad pannakse mingisse olukorda ning jälgitakse, kuidas nad seal hakkama saavad ning milliseks kujunevad nende suhted. Osa sarju on rajatud üldtuttavatele olukordadele või probleemidele (näiteks saab kaasa elada sarjas osalejate kaalulangetamisele, kodukaunistamisele või partneriotsingule). Osa sarju rahuldavad eksootika- ja põnevusjanu: osalejad viiakse mõnda nende jaoks ebatavalisse paika või pannakse ekstreemsesse olukorda. Pildil on Kanal 2 tõsielusarja „Baar” tegelased elavate modellidena Tallinna Kaubamaja vaateaknal (2004).

Seotud sisu