Ringi osad. Sektordiagramm (2)

  • Kuidas joonestada sektordiagrammi?

Sektordiagrammi joonestamine

Õpime kahe näite abil sektordiagrammi joonestama.

Näide 1
Näide 2

Värv

Pallide arv

Sektori suurus

Lilla

24

°

Oranž

18

°

Roheline

30

°

Kokku

°

*Diagramm on õige, kui liuguri liigutamisel kohale "Valmis", värvitakse sektorid.

Harjutan

Ülesanne 2a

Joonesta ringi kolm üksteise kõrval paiknevat sektorit, mis moodustavad ringist vastavalt 15%, 25% ja 60%.

Ülesanne 2b

Maailmameri katab 70% Maa pindalast. Kasuta malli ja joonesta sektordiagramm, millelt oleks näha, kui suur osa Maast on maismaa.

Ülesanne 2c

Õppetund kestab 45 minutit, vahetund 15 minutit. Joonesta malli abita sektordiagramm, millel kujuta neid astronoomilise tunni (60 minutit) osana.

 Ühe sektori nurk moodustab 13 täispöördest, teine 12 täisnurgast ja kolmas 13 sirgnurgast. Kui suur on neljanda sektori nurk?

  • Täispööre on ° ja 13 sellest on °.
  • Täisnurk on ° ja 12 sellest on °.
  • Sirgnurk on ° ja 13 sellest on °.
  • Neljanda sektori nurk on °-°=°. 

Vastus. Neljanda sektori nurk on °.

Tabelis on Tartumaa telefoni­raamatus kõige sagedamini esinevad puu­nimelised telefoni­abonendid. Kokku on puu­nimelisi abonente 675 ning tabelis on nende ligikaudne protsent puu­nimeliste üld­arvust.

Nimi

Esinemise protsent

Abonentide arv

Sektori nurga suurus

Tamm

28

°

Saar

18

°

Kask

16

°

Pärn

13

°

Lõhmus

10

°

Muud (Lepp, Paju, Mänd jt)

15

°

Sektordiagrammi joonestamine arvutis

Tööjuhend
  • Ava Wordi dokument.
  • Klõpsa Wordi dokumendis menüü Lisa (Insert) nuppu Diagramm (Chart).
  • Vali soovitud diagrammi­tüüp (sektordiagramm) ja klõpsa nuppu OK.
  • Sisesta andmed automaatselt koos diagrammiga avanevasse arvutus­tabelisse. Andmete lahtrisse tippimise ja järgmisse lahtrisse liikumise järel värskendatakse diagramm andmetele vastavaks.
  • Wordi dokumendis saad muuta kujundust. Ülal kujunduse ribal saad viia andmed kas diagrammile, selle kohale või selle alla. Saad valida ka sektorite värve ja kujundust.
  • Salvesta joonestatud diagrammid oma arvutisse. 

Matemaatikaklubi

Pall põrkab maha kukkudes tagasi 23 kõrgusele sellest kõrgusest, millelt ta langeb. Pall lasti langeda 1,35 m kõrguselt. 

  1. Pärast esimest põrget vastu maad
    põrkab pall  cm kõrgusele.
  2. Pärast teist põrget vastu maad
    põrkab pall  cm kõrgusele.
  3. Pärast kolmandat põrget
    põrkab pall  cm kõrgusele.

Ülesanne 6

Rapsiseemnete massist 38 moodustab rapsi­õli. Joonesta vihikusse malli abita sektor­diagramm, mis kujutab rapsi­seemnete õli­sisaldust.