Graafiku joonestamine
2001. aasta algusest töötab Tartu lähedal Tõraveres automaatilmajaam. Peale automaatmõõtmiste registreeritakse ilmajaamas ka kõik ilmastikunähtused, näiteks udu, äike, virmalised, välk, kaste, hall jms. Õhutemperatuur pannakse kirja üle maailma kehtiva kokkuleppe järgi maast kahe meetri kõrgusel.
Joonestame mõõtmistulemuste põhjal temperatuuri ööpäevase muutumise graafiku.
Graafik näitab, kuidas üks suurus teisest sõltuvalt muutub.
Kellaaeg h | 0 | 2 | 4 | 6 | 8 | 10 | 12 |
Temperatuur °C | –2 | –3 | –4 | –4 | –2 | 0 | 2 |
Kellaaeg h | 14 | 16 | 18 | 20 | 22 | 24 | |
Temperatuur °C | 6 | 7 | 5 | 3 | 1 | –1 |
Kellaaja märgime abstsissteljele, temperatuuri ordinaatteljele. Moodustame kellaaegadest ja nendele vastavatest temperatuuridest arvupaarid ja kanname need koordinaattasandile. Kui me mõõdaks temperatuuri sagedamini, oleksid punktid graafikus tihedamalt ning neist saaks pideva kõverjoone. Selleks et graafik kirjeldaks võimalikult lähedaselt tegelikku olukorda, ühendame punktid sujuva kõverjoonega.
Ilmajaamas mõõdab temperatuuri ja joonistab vastava graafiku isekirjutav termomeeter.

Alati pole vaja sirgeid joonestada. Sel juhul liigutakse ühelt teljelt graafikuni ja sealt teisele teljele, kust loetakse vastus. Ja ikka telgedega paralleelselt.
Harjutan

- Õhutemperatuur oli keskpäeval °C ja südaööl °C.
- Õhutemperatuur oli –4 °C kell
- Õhutemperatuur oli 0 °C kell ja kell
- Õhutemperatuur oli 2 °C kell
- Õhutemperatuur oli kõige madalam kell
- Õhutemperatuur oli kõige kõrgem kell
- Õhutemperatuur oli positiivne kell
- Õhutemperatuur oli negatiivne kell
- Õhutemperatuur muutus kella 16 ja 22 vahel kraadi võrra.
- Õhutemperatuur muutus südaööst kuni kella 8-ni hommikul kraadi võrra.
Kellaaeg h | Temperatuur °C |
0 | –3 |
2 | –5 |
4 | –6 |
6 | –4 |
8 | 0 |
10 | 2 |
12 | 5 |
Vasta graafiku põhjal küsimustele.
- Milline oli õhutemperatuur kell 7?
℃ - Mis kell oli õhutemperatuur kõige madalam?
Kell - Millal oli õhutemperatuur positiivne?
Kell - Millal oli õhutemperatuur negatiivne?
Kell
Matemaatikaklubi
Ülesanne 3
Jälgi tööjuhendit ja lahenda ülesanne vihikusse.
- Joonesta koordinaattasandile ringjoon, mis läbib punkti P(0; 2) ja mille keskpunkt on punktis S(–3; 2).
- Märgi ringjoonel punkt A, mille abstsiss on –5 ja mis asub II veerandis.
- Märgi ringjoonel punkt B, mille ordinaat on –1.
- Joonesta lõik AB.
- Joonesta lõigule AB sirkli ja joonlaua abil keskristsirge.
- Tähista keskristsirge ja y-telje lõikepunkt tähega C.
- Joonesta kolmnurk ABC. Mis liiki kolmnurgaga on tegemist?
- Ühenda kolmnurga ABC tipud ringjoone keskpunktiga. Millised kolmnurgad nüüd tekkisid? Liigita need külgede ja nurkade järgi.
- Arvuta kolmnurga ABS pindala.
- Arvuta ringjoone pikkus ja ringi pindala.