SIGA
Jakob Tamm
Paar korda siga küna ümber käis,
seal sees tal toitu veel, kuid sellega mis teha?
Kõht seal kindlalt tuubitud ju täis,
nii täis, et ägisemas keha;
ja ega ülearu süüa või,
ka selle asjale on loodus seadnud raja.
Kuid siga katsus veel ja sõi:
mis täis, see täis; seal pole kartust vaja!
Kas siputa, et suutäis alla läe,
ehk oleks söögil kas või saia sisu…
„Mis tühja!” hüüab siga. „Näe!
Mis toit see on – ei äratagi isu!
Käi välja künast, välja, solk ja risu!”
Seal südikalt ta kärssa sirutas
ja viudi! kummuli siis küna virutas.
See tuleb ette sagedasti ilmas,
et siis, kui sinust kannetakse tulu silmas,
ka kiidetakse kõrgeks sind;
kui aga sinu abi pole enam vaja,
siis kuuled kohe mõnituste kaja,
siis otsas on su hind.
MORAAL
ÜLESANNE
Selle valmi peategelane on siga. Siga kujutab tänamatut, omakasupüüdlikku, ebaviisakat ja natuke rumalat inimest. Valmis naeruvääristatakse inimeste tänamatust ja omakasupüüdlikkust näiteks inimsuhetes, mis põhinevad kasul, mitte sõprusel. Mõned inimesed on sõbralikud ja kenad seni, kuni see on neile endale kasulik. Kui kasu enam pole, on ka sõprus otsas.
Selline käitumine võib tuua kaasa ka probleeme ja konflikte.
Mõtle, milline sõber oled sina?
