Sören Olsson ja Anders Jacobsson
Sören Olsson (sündinud 1964) ja Anders Jacobsson (sündinud 1963) on rootsi laste ja noorteautorid, kes kirjutavad koos raamatuid, telestsenaariume ja laule. See pole ka ime, sest nad on nõod.
Anders töötas parasjagu õpetajana, kui talle tuli pähe kirjutada lasteraamat. Nii sündis Sune, kes esialgu tegutses raadios, seejärel aga raamatus. Raamatu illustreeris Sören ja nii hakkasid nõod koostööd tegema. Üheskoos loodi hiljem ka nende kõige tuntum tegelane Bert. Eesti keeles on neilt ilmunud seitse raamatut Sune sarjast ja üle kahekümne Berti-raamatu.
BERTI PÄEVIK
Anders Jacobsson ja Sören Olsson
1. märts
kell 16.29
Tšau!
Minust saab popstaar. See tundub hea töö olevat, tuleb vaid juukseid loopida ja veidi laulda. Sellega teenib hulgaliselt raha ja austajaid. Tüdrukud võivad muidugi oodata, olulisem on võimalikult suur rahahulk.
Me sõidame klassiga ekskursioonile, kui me kuuenda klassi lõpetame. Selleks peame me võimalikult palju raha teenima. Kui me miljoni kokku saame, siis lendame Kuule. Kui meil lõpuks ainult viiskümmend krooni on, siis peame rektorile seletuskirja esitama.
Me peame tegema korjanduse vaeste laste jaoks. Ka selliseid on Becka kooli 5.A klassis. Parim võimalus reisiraha saamiseks on pangarööv. Probleem on ainult selles, et pangaröövi eest pannakse kaheks aastaks vangi. Kui aga reis toimub ühe aasta pärast, siis ei saa ju kaasa sõita.
Klimp tegi ettepaneku õpetajate tuppa hiilida ja kõikide õpetajate raha ära varastada. Nad on kindlasti väga rikkad. Pooltel on ju ehtsad kuldsõrmused sõrmes.
Luise leidis, et võiksime hakata linnas suudlusi müüma.
„Nii jääme me küll üpris vaeseks, sest nii koledaid kui sina ei taha keegi,” irvitas Klimp.
Siis tuli Åke välja oma ideega, mis on alati parim. Ta arvas, et me võiksime poplauljateks hakata. Kogu klassi meelest oli see hea idee. Kõik tahtsid lauljad olla. Aga nii ei saa. Siis tahtsid kõik kitarristid olla. Nii ka ei saa. Me korraldasime karjumisvõistluse. Kes karjub kõige valjemini, saab lauljaks. Björna võitis.
Klimp seletas kohe, et see pole aus. Ta olevat ükskord ühe seina tükkideks karjunud. Keegi ei uskunud teda.
Nicke sai kitarristi koha, kuna ta tunneb kedagi, kellel on võimendi. Seejärel toimus trummitest. Kõik pidid nii kiiresti kui võimalik kätega vastu pinki taguma. Kes lööb kõige kiiremini ja peab kõige kauem vastu, pidi trummari koha saama. Mina võitsin. Nüüd olen ma popansambli trummar.
Väike-Erik sai väga tigedaks ja ütles, et tegelikult ta isegi oskab trummidel üht takti. See ei läinud arvesse. Torleif tahtis ansamblis flööti mängida, kuid seda võimalust ta ei saanud. Flööt on väga igav. Tal lubati eraldi vahepalasid mängima hakata. Väike-Erik ütles, et ta isal on lõõtspill. Siis võeti ka tema ansamblisse. Kui ta isalt lõõtsa laenata ei saa, saab ta tappa.
Ülejäänud klass pidi olema koor. Nad laulavad refrääniks lallallaa ja plaksutavad, kui publik ei taipa, et pala on lõppenud. Klimp lubas hakata valesti takti lööma. Ta oli Björna peale kade. Klimp avaldas imestust, kas me ei soovigi, et ta isa oma räkkariautoga ansamblit esinemistele sõidutaks.
„Jaa, hea mõte,” juubeldasime kõik.
„Kuid see jääb ära. Ainult mina sõidan,” möirgas Klimp.
Kõigepealt oli meil harjutusruumi vaja. Åke küsis klubijuhatajalt, kas me ei saaks klubis harjutada. See läks läbi. Aga ainult juhul, kui me olime lubanud sealt igaüks nädalas vähemalt ühe jäätise osta. Õigemini Åke oli lubanud. Torleif ei tahtnud jäätise peale raha raisata. Ta ei armasta jäätist. Ma pakkusin välja, et ma võin siis selle jäätise ka ära süüa.
Esimene harjutus läks hästi. Ehkki pool koorist läks minema. Neil hakkasid pead valutama. Kui me mängima hakkasime, kadus teine pool koori. Ainult Rut ja Sanna jäid. Neil olid kõrvatropid. Nüüd on nad meie saatetüdrukud.
Kui nad peavad laulma hakkama, siis me lehvitame neile, et nad teaksid kõrvatropid ära võtta ja laulma hakata.
Meil ei ole veel nime, kuid me pole ka veel esinenud. Nii et sellest pole midagi.
Oma arust mängin ma trumme väga hästi, sest minu mäng kostab üle kõige. See on tore.
Åke ei taipa muusikast midagi. Aga ta on ansambli liige, sest tema tuli selle idee peale. Ta kutsub end manager’iks. Ta tahab Lindat sekretäriks võtta. Minu meelest on see naeruväärne. Ma ütlesin talle, et tööd ja lõbu ei saa kokku panna.
Mul endal pole enam mingit lõbu. Ma olen siin ilmas üksik. Aga kui ma olen popansamblis, siis hakkavad tüdrukud mind karjade kaupa ründama. Vahva.
Isa müüs täna neli paari prille. Ta on õnnelik. Üks vanamees ostis kaks korda, sest ta oli unustanud, et ta juba ühed prillid ostis.
Ema leidis, et isa peaks häbenema. Isa arvas, et sellised inimesed on prillipoe majanduslikule seisule kasuks. Siis ei mäletanud ta enam ise, kuhu ta prillipoe päevase kassa oli pannud.
Kui nad saavad pruunide päikseprilliklaaside asemel lillasid, siis müüvad nad igal juhul palju rohkem. Lilla on ju palju ilusam värv.
Klaar lõpp – korras nagu Norras
Tõlkinud Anu Tarvis
KÜSIMUSI JA ÜLESANDEID
- Mida selle katkendi alusel saad teada Berti klassikaaslastest?
- Mida saad loetu põhjal järeldada Berti vanemate kohta?
- Kujuta ette Berti klassi bändi kontserti – kuidas see võiks välja kukkuda? Miks nii?
- Kas sina tahaksid bändis olla. Miks?
- Mida sa oma unistuste bändis teeksid? Kas mängiksid mõnd instrumenti või laulaksid vms?
- Mis sa oma bändile nimeks paneksid?
- Milline nimi võiks sobida Berti klassi bändile?
- Mõtle välja ja joonista kõige veidram muusikariist, mida ette kujutada oskad.
- Kas oled kunagi endale taskuraha teeninud või klassiga millekski raha korjanud? Mis eesmärgil ja kuidas see toimus?
- Rollivahetus! Kirjuta lehekülg päevikust, nii, et
a) poisid kujutavad ette, et nad on tüdrukud;
b) tüdrukud kujutavad ette, et nad on poisid.
Proovige olla võimalikult tõetruud.
TÖÖVIHIKU ÜLESANNE 28
Kui bändiproovi osas oli kõik kokku lepitud ja kell vahetundi kuulutas, tõmbasid tüdrukud Betti endaga kaasa ja vedasid ta ülemise korruse saalinurka, kus talle kanti ette nii palju lugusid koolielust ja õpetajatest, et tal hakkas viimaks pea ringi käima. Õnneks ei olnud vahetund kuigi pikk.
„Järgmisel vahetunnil räägime edasi!” hõikas keegi tüdrukutest, kes, seda Betti ei teadnud.
Igatahes tundis ta suurt kergendust, kui ta jälle Lohe kõrvale sai istuda.
