Näide kohanimede muutmisest nõukogude ajal (Kätlin Kaldmaa)

Mina kasvasin üles praeguses Jõgeva maakonnas Voorel. Kui mina väikese lapsena sinna alles kolisin, oli selle koha nimi seal asunud mõisa järgi Roela ja külast poole kilomeetri kaugusel mäeveerul asuva kooli nimi oli Leedimäe kool. Leedimäe kõrval üle tee oli Leedisoo ja läbi küla voolas jõgi, mille nimi oli Verioja. Selleks ajaks, kui olin saanud 9-aastaseks, olid peaaegu kõik need nimed ära muudetud. Küla ja kooli nimeks oli pandud Voore ja jõe nimeks Kullavere. Seda tehti selleks, et inimestel läheks meelest ära, mida need vanad nimed tähendasid.

Leedimäe ja Leedisoo nimelt ei olnud kuidagi seotud kõrgest soost daamidega. Otse vastupidi – selle mäe peal oli muistsetel aegadel toimunud lahing eestlaste ja leedukate vahel. Eestlased muidugi võitsid. Sellest lahingust peale hakati mäge kutsuma Leedukamäeks, see lühenes ajapikku suupärasemaks Leedimäeks. Mäe all voolav jõgi sai nimeks Verioja, sest pärast lahingut olnud jõgi mitu päeva verest punane.