Tiia Toomet
Tiia Toomet (sündinud 1947) on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ning Eesti Kunstiakadeemias tekstiilikunsti. Ta rajas Tartu Mänguasjamuuseumi. Kirjutanud on Tiia Toomet mitu lasteraamatut, milles käsitletakse ajalugu ja kultuuri, näiteks „Mänguasjad jutustavad” või „Vana aja koolilood”.
MIDA VANAL AJAL MÄNGITI
Tiina Toomet
Poisid mängisid vanal ajal sussi. Sussimängimiseks läks tarvis sussikulpi ja kopikaid. Sussikulp oli suure nööbi moodi tinatükk. Kopikad nägid välja nagu sendid. Neid sai, kui ostsid odavama kinopileti või jätsid jäätise ostmata. Sussikulpe sai vahetada suuremate poiste käest. Sussikulbiga löödi kopikate peale. Kui mõni kopikas pööras teise külje, sai lööja selle endale. Vanaemad sussimängu ei sallinud, sest raha peale mängimine pidi inimese hukka viima. Seepärast peitsid vanaemad vahel sussikulpe ära. Siis olid poisid vanaemadega tülis, aga lõpuks muretsesid nad endale uued kulbid ja mängisid ikkagi.
Tüdrukud mängisid jälle klaaskuulidega. Klaaskuulid olid väikesed nagu tikrimarjad ja mitmevärvilised. Oli ka ühevärvilisi klaaskuule, aga väga harva. Klaaskuule tavaliselt leiti. Tulid ühel hommikul hoovi ja märkasid rohu sees helkivat klaaskuuli. Või vedeles klaaskuul tänavarentslis. Mõnel tüdrukul oli kohe mitu klaaskuuli. Klaaskuule vaadati niisama või veeretati. Vahel kadus veeretades mõni klaaskuul ära. Kõik otsisid, aga klaaskuul oli kui maa alla vajunud. Mõnikord leiti kadunud klaaskuul hiljem hoopis teisest hoovist.
Jalgrattaid oli vanal ajal vähe. Sellepärast tegid poisid endale lauajuppidest tõukerattad. Tõukeratastele pandi kuullaagrid alla ja nad põrisesid sõites palju toredamini kui poerattad. Kui kümme poissi tõukeratastega mööda kõnniteed kihutas, oli nagu Pirita-Kose ringrajal mootorrattavõistluste ajal. Nii väitsid keldrikorruste elanikud. Neile meeldisid tõukerattad niisama vähe kui vanaemadele sussikulbid.
Kellel tõukeratast polnud, need sõitsid pliidirõngastega. Pliidirõngale ei saanud peale minna, seda tuli traadist konksuga enda ees veeretada. Mida kiiremini jooksid, seda paremini ratas veeres. Pliidirõngas põrises ka, aga natuke vähem kui tõukeratas. Pliidirõngastega sõitsid ka tüdrukud.
Peale selle mängiti vanal ajal veel keksu, hüppekooli, pallikooli, mädamuna, kulli ja peitust. Et teada saada, kes peitusemängus otsib, loeti: „Üks-hee-le-val-ge-tuu-vi-len-das-üü-le-Ing-lis-maa-Ing-lis-maa-oo-li-luk-ku-pan-dud-luu-ku-võõ-ti-kat-ki-mur-tud-mii-tu-sep-pa-pea-vad-see-da-paa-ran-daa-ma-see-da-üt-led-sii-na.” Ja kui lugejaks oli poiss, lisas ta: „Vaa-na-ta-ti-nii-na!”
Raamatust „Lugemistund”
KÜSIMUSI JA ÜLESANDEID
- Millised vana aja mängud on sulle tuttavad? Millised võõrad?
- Milliseid mänge mängitakse praegusel ajal toas? Õues?
- Mille poolest erinevad vana aja ja uue aja mängud? Mille poolest sarnanevad?
- Kas tead veel nn liisusalme, mida mängudes kasutatakse (nagu üks-väike-valge-tuvi jne)?
- Küsitle mõnd pereliiget (ema, isa, vanavanemad või muud pereliikmed) vana aja mängude kohta Võid võtta aluseks järgmised küsimused:
– kui vana sa praegu oled ja kus sa väiksena üles kasvasid?
– milliseid mänge te lapsena mängisite? Kas oskad eraldi välja tuua õue- ja toamänge?
– millal põhiliselt mänge mängiti?
– tuleta meelde mõne mängu reeglid;
– kas sul oli vanasti mänguasju? Millised need olid?
– kas sul oli mõni lemmikmänguasi? Räägi sellest lähemalt. - Lugege läbi järgmised mängureeglid. Proovige neid koos mängida.
LÜHIJUTUD
Mängijad: vähemalt kaks, ent parem kolm või enam
Vanus: suuremad lapsed ja täiskasvanud
Varustus: paber ja pliiats
1. See paistab pealtnäha ääretult lihtne mäng, aga pole seda teps mitte! Mängija peab paari minuti jooksul kirjutama pikima lause, mis ta vähegi suudab, kasutades ainuüksi kahe-, kolme- või neljatähelisi sõnu. Lausel peab aga mõte sees olema.
2. Kui olete koos sõpradega seda mängu juba sageli mänginud, võib muuta mängureegleid. Lühendage mänguaega näiteks ühe minutini või seadke tingimuseks, et kõik sõnad peavad olema neljatähelised.
3. Lühijutu näide: Ta nägi mind ja tuli otse vale tule ajal üle tee, üks suur ere märk käes, aga ikka jäi üle noa tera ellu, sest kui auto äkki tuli, nägi juht, et see on märk „Anna teed!” ja sai kohe aru, et on vaja anda teed.
VANASÕNAD
Mängijaid: vähemalt kolm
Vanus: suuremad lapsed ja täiskasvanud
Varustus: pole tarvilik
1. See mäng paneb teie ajukäärud tõsiselt proovile, sest te ei pea teadma mitte üksnes hulgaliselt vanasõnu, vaid ka neis olevate sõnade järjekorda.
2. Mängureeglid oleksid järgmised: üks mängijatest läheb ukse taha ning teised valivad ühe hästi tuntud vanasõna, näiteks: „Parem varblane peos kui tuvi katusel”. Siis kutsutakse väljasaadetu tagasi ning ta hakkab küsima igaühelt ühekaupa suvalisi küsimusi. Vastaja peab vastuses alati kasutama ühte sõna valitud vanasõnast, kusjuures kinni tuleb pidada õigest sõnade järjekorrast. Antud juhul peaks esimene vastaja peitma oma vastusesse sõna „parem”, teine vastaja sõna „varblane” ja nõnda edasi. Eelmainitud vanasõnaga mänguvoor võiks hargneda umbes järgmiselt.
K: Kas sa oled hea kokk?
V: Igatahes kindlasti parem kui minu naine.
K: Missugune omadus sind iseenda juures kõige enam häirib?
V: Mulle ei meeldi, et mul on nii lühikesed jalad nagu varblasel.
K. Kuhu sa tahaksid puhkuse ajal kõige enam reisida?
V: Tahaksin ronida kusagile nii kõrgele, kust kõik on näha nagu peo peal.
K: Missugust inimest maailmas, olgu elavat või surnut, sa kõige enam imetled?
V: Eelistaksin siiski elavaid kui surnuid, kuid julgeksin nimetada Nelson Mandelat.
K: Mida sa täna hommikul sõid?
V: Terakesi, raasukesi – kõike seda, mis tuvidest üle jäi.
K: Mida sulle meeldib teha, et lõõgastuda?
V: Ma käin mägedes. Aga kui pole parajasti alpinismihooaeg, ronin lihtsalt mõne kõrghoone katusele ja lasen ennast siis sealt köiega alla.
Pärast viimast lauset peaks nutikale mängijale küll selge olema, missugust vanasõna silmas peetakse.
SÕNAMUUNDUS
Mängijad: vähemalt kolm
Vanus: olenevalt valitud sõnast mis tahes vanus
Varustus: paber ja pliiatsid
1. Mängijate eesmärk on muuta üks sõna teiseks tähtede ükshaaval asendamise teel. Mida väiksema asenduste arvuga seda teha suudetakse, seda parem.
2. Kui tegu on algajate või lastega, alustage näiteks sõnaga KASS, mis tuleb muuta HIIReks. KASS – HASS – HAIS – HIIS – HIIR
3. Samamoodi jätkates saab osaleda kogu pere, ent kui seate endale kõrgemad sihid (ja tahate ses mängus tõeliseks meistriks saada!), võite katsetada ka kuue- või seitsmetäheliste sõnadega, mis on kindlasti tunduvalt keerulisem.
TÖÖVIHIKU ÜLESANNE 47
RÜHMATÖÖ
- Pange rühmatööna kirja nii palju tubaseid ja nii palju õuemänge, kui oskate.
- Tuletage ühe tubase mängu reeglid meelde ja pange need lehele ükshaaval kirja. Proovige reeglid sõnastada nii, et need oleks lihtsalt arusaadavad ka neile, kes pole mängu kunagi varem mänginud. (Alustage näiteks: Mängu nimi, mängijate arv, mängimise koht, mänguks vajalikud vahendid/esemed, mängu reeglid jne)
- Tuletage ühe õuemängu reeglid meelde ja pange need lehele ükshaaval kirja, lähtudes samast põhimõttest mis eelmisel puhul.
- Tutvustage oma mänge teistele rühmadele.
- Proovige mõnda mängu koos mängida. Kui ilm on soe, võib õues mängida. Kui ei, proovige tubaseid mänge.
NB! Mängud võib ka rühmade vahel ära jagada.
RAHVALAUL – rahvalaulud moodustavad ühe kaaluka osa rahvaloomingust. Rahvaloomingut, seal hulgas ka rahvalaule, antakse edasi suuliselt põlvest põlve ja enamasti pole neil ühte kindlat autorit. Suuresti on eesti rahvalooming tänaseni säilinud tänu sellele, et seda hakati 19. sajandi lõpus järjekindlalt koguma ja üles kirjutama. Eesti vanemad rahvalaulud on väga vanad ja annavad hea ülevaate tolleaegsest elu-olust: töödest-tegemistest, uskumustest ja kommetest, inimeste omavahelistest suhetest, mängudest ning paljust muust.
ALGRIIM – vanades rahvalauludes kasutatakse tihti algriimi, see on sõnade algushäälikute kordus ühe rea piires, näiteks:
peretütar laiskavorsti
ta ei ole viitsind veeretada
kingapaelu keerutada
saaks ta sama laiska peiu
hästi lolli ja lohaka
TUULE VAIGISTAMINE
Mes sina puhud, põhjatuuli,
idatuuli, keeruteled,
kagutuuli, kaaruteled,
lõunast tuuli, lueruteled,
edeltuuli, eeruteled,
länstuuli, längüteled,
vesikaari, veereteled,
luettuuli, loiguteled?
Puhke puida, puhke maida,
Maria mageda maida.
KÜSIMUSI JA ÜLESANDEID
- Kelle poole selles luuletuses pöördutakse? Mis tüüpi rahvalauluga võiks olla tegemist?
- Millist ilmakaart rahvalaulus ei nimetata?
- Millisest suunast puhub tuul, kui ta puhub vesikaarest?
- Mis töödel või mis ametites peeti ennevanasti silmas tuule suunda?
- Leia luuletusest algriimi näiteid.
KASSI JA HIIRE MÄNG
Mängijad on ringis: hiir ringi keskel, kass aga väljaspool ringi.
Mängijad laulavad:
Meil on kaval kassikene,
Hiirekera Intsukene,
Püiab hiired põllu pealta,
Ajab rotid aida pealta.
Vesihallid vilja seesta.
Kiudud külmasta kambrista.
Kass on kaval kargamaie,
Hiir on vilgas hüppamaie.
Sõitke, sääred, pöitke, põlved,
Laske teeda, labajalad.
Hüppa, hüppa, hiirekene,
Karga noppest, kassikene!
Ringisolijad tõstavad käed ülesse, kuna kass hiirt taga hakkab ajama. (Selles mängus ei jookse kass aga mitte hiire järel, nagu jänesemängus ajaja jänesele, vaid kui võimalik, siis ka vasta.) On hiir kätte saadud, siis jäeb tema kassiks ja lükkab ühe ringist hiireks ning mäng võib algada.
Laulumängu noodid ja esituse CD-l leiab Eesti Pärimusmuusika Keskuse väljaandest „Pärimuslikud laulumängud lastele” (Viljandi 2014).
KÜSIMUSI JA ÜLESANDEID
- Millest see rahvalaul räägib?
- Rääkige oma sõnadega mängureeglid ümber.
- Leidke rahvalaulust näiteid algriimi kohta.
- Miks on mõned sõnad laulus ja mängus teistmoodi kui tavalises kirjakeeles?
- Kas seda mängu oleks raske või kerge mängida? Kus ja kuidas seda mängida saaks?
VIHAVAENU KAOTAMISE SÕNAD
Oh sa hall haavakand,
must mõtuse poeg,
sea sõelaga sõelutud,
kotinõelaga nõelutud:
soe leib ja sula või –
see käigu su läbi südame!
KÜSIMUSI JA ÜLESANDEID
- Mis puhul neid värsse vanasti sinu arvates lausuti?
- Kelle või mille poole luuletuses sinu arvates pöördutakse?
- Mida talle soovitakse?
- Leia luuletuse igast reast algriimi kohta näiteid.
- Mis lind on mõtus?
- Kirjuta sellele luuletusele omalt poolt juurde 5 värssi. Jätka sama teemat. Ära unusta kasutada algriimi.
TÖÖVIHIKU ÜLESANNE 48
„Oeh, mul on sest mängimisest kõrini!” ütles Lohe, kui nad paari tunni pärast järjekordsest trihvaaringist lihtsalt jalga lasid.
„Jah, nii kaua ei jaksa ükski normaalne inimene mängida,” nõustus Betti.
„Lähme kuskile kaugemale, äkki õnnestub sest mängutsoonist välja pääseda,” tegi Lohe ettepaneku.
Betti oli nõus ja minema nad hakkasid. Huvitav oli see, et Mängude maal vahetusid aastaajad nagu ise tahtsid, õigemini nagu mängijad või mäng ette nägi. Otse suvise kullimängu kõrval võis olla meetripaksuse lumega kelgumägi ja liuväli. Lohe ja Betti jõudsid viimaks pikka põhjalikku sügisesse, nõnda et pidid selga panema kõik riided, mis neil kaasas olid.
„Ahaa, vahele jäite!” hõikas äkki keegi. Täiesti tundmatu poiss. Eemal tema selja taga paistis veel mitu tumedat kuju.
