Hõiska, suu, nüüd tormi vahvat, silm, sa võitlusmöllu kae!
Võidumärgiks rist on saanud, kostku kõrgel’ kiiduhüüd,
sest me maa ning ilma Päästja ohver olnud – võitja nüüd!
Venantius Fortunatus (u 540–600/609), „Püha risti auks“
Ristiusu levitamine
Aastatel 950–1350 kasvas Lääne-Euroopa kristlaskonna territoorium ligi kaks korda. Laienemine sai alguse endise Karolingide impeeriumi aladelt: Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Põhja-Itaaliast. Kuigi sellest väljapoole jäävatel maadel ei pruukinud ristiusk sugugi tundmatu olla, eeldas nende arvamine kristlaskonna hulka liitumist roomakatoliku kirikuga. Osa rahvaid võttis ristiusu vastu oma valitsejate vahendusel ja säilitas sellega iseseisvuse. 10.–11. sajandi vahetusel rajasid kohalikud valitsejad kristlikke riike Briti saartel, Skandinaavias ning Kesk-Euroopas Poolas, Ungaris ja Böömimaal. Kuid Ida-Euroopas käis kristluse levik käsikäes vallutuse ja koloniseerimisega.
Kristliku Euroopa kujunemine
Sõja, poliitika ja usu kõrval mängisid ääremaade kristlusega liitmisel olulist rolli ka kaubandus ja kultuurivahetus. Koos ristimisega algas rajamaade põhjalik ümberkujundamine: rajati linnu ja linnuseid, pandi alus kirjakultuurile. Niisiis võeti üle endise Karolingide impeeriumi territooriumil välja kujunenud tsivilisatsioonile iseloomulikud jooned. Peale usu iseloomustasid keskaegset Euroopat veel feodaalkord koos väikesearvulise sõjalise ja vaimuliku aristokraatiaga, vaimulikud ja kiriklikud võrgustikud, mille tipus troonis paavst, ladina keele kasutamine ja Vana-Rooma kultuuri pärand. Ekspansioon kujundas ka Euroopa enese näo, millele jätsid oma jälje nii eri rahvastelt ja kultuuridelt saadud mõjutused kui ka rajamaade vallutamisel omandatud kogemused.
Muutused keeltes ja keeltega
Kristluse levitamine ja kolonisatsioon tõid üldiselt kaasa ka keelelised mõjutused, mis tähendas eeskätt lingvistiliste laenude levimist ühest keelest teise. Läänemere rahvad, sealhulgas eestlased, võtsid oma keelde hulga alamsaksakeelseid oskussõnu, mis puudutasid kaubandust, sõjandust, usuelu, seisusi, hooneid ja nende osi jm. Näiteks eesti kirjakeeles moodustavad alamsaksa laenud kõige suurema laensõnade rühma: hinnanguliselt on alamsaksa laentüvesid eesti kirjakeeles umbes 800. Need peegeldavad Euroopa elulaadi tulekut Eesti alale.
Samas võtsid ka kolonistid üle mõisteid, mis puudutasid eeskätt neid eluvaldkondi, kus kohalikud olid suuremad asjatundjad. Näiteks rekonkista käigus võtsid kristlased araabia keelest üle sõnu, mis tähistasid riisi, otra, maksukogujat, irrigatsiooni, patja jms.
Üks peamisi keelelise ja kultuurilise segunemise tunnuseid on võõrapäraste nimede omaksvõtt ja nende kohandamine oma keelde.
Samas võisid keeled, mida valitsev klass ja linnaelanikud ei kasutanud ning mida kõnelesid maarahvas ja alamkihid, välja surra. Niisugune saatus tabas leedu ja läti keelega suguluses olnud vanapreisi keelt, mille saksa keel 17. sajandiks täielikult välja tõrjus. Umbes samal ajal hääbus vendi keel – Oderi läänekaldal kõneldud slaavi keel. Pürenee poolsaarelt tõrjusid romaani keeled järk-järgult välja araabia keele, ehkki mõnel pool kasutati pärast kristlaste võimu kehtestamist araabia keelt dokumentide koostamisel veel üle saja aasta.
Keskaegne kolonialism
Keskaegne kolonialism oli teistsugune kui uusaegne, mis süvendas lõhet emamaa ja kolooniate vahel, tehes kolooniatest tooraine tarnijad ja emamaa tööstustoodangu tarbijad. Keskaegsed kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Just see tegi võimalikuks kristlikule Lääne-Euroopale omase tsivilisatsiooni levimise.
Samuti ei seisnud keskaegse kolonialismi taga võimsad kuningriigid nagu uusajal, vaid rüütlite, vaimulike, kaupmeeste ja linnakodanike ühendused. Nende jõul toimus Ida-Euroopa koloniseerimine, aga samuti ristiretked Lähis-Itta. Selle tulemusel sündis Euroopa ääremaadel palju peaaegu sõltumatuid riike, näiteks Lähis-Idas loodud ristisõdijate riigid. Läänemere idaosas rajati Saksa ordu ning saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik.
Siiski tuleb arvesse võtta, et kristlik Euroopa koosnes kahest väga erinevast regioonist. Ida-Euroopa ja Läänemere ümbrus oli Euroopa südaaladega võrreldes vähem rahvarohke ja vähem linnastunud, ka oli seal kirjaoskus levinud hoopis tagasihoidlikumalt. See soodustas Lääne-Euroopa usu, ühiskonnakorralduse ja kultuuri ülevõtmist.
Vahemere piirkonnas seisid kristlased vastamisi jõukate, linnastunud ja haritud moslemitega, kes olid osa märksa arenenumast islami tsivilisatsioonist. Moslemite alistamine toimus peaaegu eranditult sõjaliselt. Lääne-Euroopa tsivilisatsiooni levik Pürenee poolsaarele toimus seega moslemi kultuuri ja elanikkonna hävitamise hinnaga, ehkki eurooplased said moslemitelt palju mõjutusi, mis on jälgitavad senini.
Keskaegne kolonisatsioon – õppetund maadevallutuse ajastuks
Vallutused, kolonisatsioon ja ristiusustamine – need hõlmasid uutele aladele asumise viise ja vahendeid, mehhanisme, kuidas säilitada õigusnormide ja hoiakute kultiveerimise abil kultuuriline identiteet, institutsioone ja maailmavaadet, mis on vajalik, et astuda vastu võõrale ja hirmutavale, seda taltsutada ja elada sellega külg külje kõrval; need hõlmasid nii õigust ja religiooni kui ka relvi ja laevu. Euroopa kristlased, kes seilasid 15. ja 16. sajandil Ameerika, Aasia ja Aafrika rannikule, tulid ühiskonnast, mis oli juba ammu koloniseeriv ühiskond. Euroopa, mis oli maailma kõige suuremate transformeerumisprotsesside initsiaatoriks, oli ka ise samasuguste protsesside sünnitis.
Robert Bartlett. Euroopa sünd. Tallinn, 2001.Leedu – Euroopa viimane paganlik riik
Leedu oli kaua viimane paganlik riik Euroopas. Ehkki leedulaste vürst Mindaugas oli end ristida lasknud ja 1253. aastal paavsti õnnistusel kuningaks kroonitud, taganes ta ristiusust pärast seda, kui oli veendunud, et ristimine ei hoia ära Leedu vastu suunatud Saksa ordu rünnakuid. Leedu sai ametlikult kristlikuks alles 1385. aastal, kui koos alamatega võttis vastu ristiusu suurvürst Jogaila. Ta abiellus Poola kuninganna Jadwigaga ja sai 1386. aastal ühtlasi Poola kuningaks Władisław II nime all.
Küsimused
- Miks olid eurooplased edukad koloniseerijad?
- Miks vanapreisi ja vendi keel kolonistatsiooni tagajärjel välja surid, läti ja eesti keel aga püsima jäid?
- Mida kristlikus Euroopas kõige enam väärtustati?
