Uusaeg

Uusaeg algas kiirete ühiskondlike muutustega: suured maadeavastused laiendasid senise maailma piire, trükikunsti leiutamine võimaldas uutel ideedel ja teadmistel tunduvalt kiiremini levida, reformatsioon lõhkus Euroopa usulise ühtsuse, tõi kaasa ususõjad ning pikemas perspektiivis kiriku mõjuvõimu vähenemise. 18. sajandil võidule pääsenud valgustus kritiseeris vanadele autoriteetidele, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi, luues usu inimmõistuse piiramatutesse võimalustesse. 17.–18. sajandit iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Seevastu Inglismaal algab parlamendi esiletõus, mis viib lõpuks parlamentaarse monarhia kehtestamiseni.

Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lammutas seisusliku ühiskonna ning avas tee väärtustele, mida me peame oluliseks tänapäevalgi. Sestpeale hakkas üha rohkem kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetel rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt.

Inimeste tööd hakkas järjest rohkem asendama masin- ja vabrikutootmine. See protsess tõi endaga kaasa kardinaalsed muutused inimeste igapäevaelus ja moraalis. Kasutusele võeti uued sidevahendid, avardusid inimeste liikumisvõimalused. Kujuneva tööstusühiskonna tunnusjooneks sai järjest kiirenev linnastumine ning uute ühiskonnakihtide kodanluse ja töölisklassi teke.