Kokkuvõte

Lõppenud peatükis õppisime, kuidas sündis eesti kirjandus. Lugesime eesti esimeste rahvuskirjanike kohta ja tutvusime ka rahvaluulega. Nüüd kordame üle tähtsamad autorid, teosed ja mõisted.

  1. Kes kirjutas esimese teadaoleva eestikeelse luuletuse?
  2. Millest jutustab Käsu Hansu kaebelaul?
  3. Kes kirjutas read „Kas siis selle maa keel / laulu tuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida”? Mis teeb selle luuletuse autori elu ja loomingu eriliseks?
  4. Mis on eepos?
  5. Jutusta, kuidas valmis „Kalevipoeg”.
  6. Iseloomusta Kalevipoega — mida ta teeb ja milline ta on?
  7. Mis oli ärkamisaeg ja kes olid selle juhid?
  8. Kirjelda Lydia Koidula loomingut — millest ja kuidas ta kirjutas?
  9. Mis on rahvaluule ja mis on selle liigid? Too ka tänapäevaseid näiteid.

10. Mõelge välja ja pange kirja muistend ühest 19. sajandi eesti kirjanikust (jagage nad klassis RÜHMADE vahel ära: Peterson, Faehlmann, Kreutzwald, Koidula jt). Kasutage ohtralt fantaasiat, kirjeldage kirjaniku kui kangelase sugupõlve, tema seiklusi ja vägitegusid, mida ta teeb sõnade, laulude ja luuletuste abil. Tugimaterjalina kasutage õpikut, soovi korral ka teatmeteoseid ja internetti. Kandke tööd klassis ette. Kelle töö oli kõige tabavam?

11. Linnalegend muutub levimise käigus nagu salasõnum telefonimängus. Jagunege rühmadesse ja otsige tuttavaid inimesi küsitledes või internetist üks värvikas linnalegend. Esitage selle kujunemislugu klassi ees: esimene räägib teisele, teine kolmandale jne. Igal sammul tähendus osaliselt muutub, kuni linnalegend ongi sellisel kujul, nagu te seda ise kuulsite või lugesite.

12. Võtke pinginaabriga ette üks tänane ajaleht või avage arvutis mõne ajalehe veebilehekülg. Valige välja vähemalt viis pealkirja. Kirjutage iga pealkirja kohta kommentaariks üks vanasõna või kõnekäänd (abimaterjalina kasutage õpikut, teatmeteoseid või internetti). Esitage tulemus klassile ja põhjendage oma valikuid.

Töövihiku ülesanded 40, 41, 42 ja 43