Arvud üle miljoni

Mil­jo­nite klass

Antud tulbas on lii­de­tud kolm kuue­koha­list arvu. Uuri seda tehet. Mis­sugus­test klassi­dest ja järku­dest koos­ne­vad antud lii­de­ta­vad? Mis­sugus­test järku­dest koosneb vastus? Loe edasi!

Kuue­koha­lise arvu kõr­gei­maks järguks on saja­tuhan­de­lised. Kümme saja­tuhan­de­list moo­dus­ta­vad uue, mil­jo­ni­lise järgu, mille ühik on üks miljon, numb­rite abil 1 000 000. Seda arvu Sa juba tunned. Nüüd õpime tundma ka suu­re­maid arve.

Kümme mil­jo­ni­list moo­dus­ta­vad kümne­mil­jo­ni­liste järgu: 
10 000 000kümme miljonit.

Kümme kümne­mil­jo­ni­list annavad saja­mil­jo­ni­liste järgu:
100 000 000sada miljonit.

Kolm järku – mil­jo­ni­li­sed, kümne­mil­jo­ni­li­sed ja saja­mil­jo­ni­li­sed – moo­dus­ta­vad mil­jo­nite klassi. See klass kir­ju­ta­takse tuhan­dete klassist vasakule.

Mil­jo­nite loen­da­mine toimub sama­moodi nagu tuhan­dete loen­da­mine tuhan­dete klassis. Eri­ne­vus on vaid selles, et sõna tuhat asendub sõnaga miljon.

Näiteks

Näitena toodud arvu loe nii:

kolm­sada kuus­küm­mend neli miljonit
​viis­sada seitse­küm­mend kaks tuhat
​üheksa­sada neli­küm­mend seitse
.

Sama arv järk­arvude summana:

364 572 947 =

300 000 000 + 60 000 000 + 4 000 000 +

+ 500 000 + 70 000 + 2000 +

+ 900 + 40 + 7

43. Arvud üle miljoni

Loe arve. Nimeta iga arvu klassid ja kõik järgud.

487 243 987

308 451 329

48 200 315

7 300 401

200 394 301

120 045 340

9 006 026

20 100 100

Mil­jar­dite klass

Arvu järkude ja klasside moo­dus­ta­mist võib jätkata. Mil­jo­nite klassist vasakul on mil­jar­dite klass.

1 000 000 000üks miljard

Mil­jar­dite klassis on jällegi kolm järku: mil­jar­di­li­sed, kümne­mil­jar­di­li­sed ja saja­mil­jar­di­li­sed.

Näiteks

Loeme seda arvu:

kaks­sada kuus­küm­mend viis mil­jar­dit
​sada üheksa mil­jo­nit
​kaheksa­sada kaks­küm­mend kuus tuhat
​viis­sada kaheksa­küm­mend seitse
.

44. Arvud üle miljoni

Loe arve. Nimeta iga arvu klassid ja kõik järgud.

123 456 789 211

300 200 809 201

43 102 367 296

300 423 111

8 205 306 340

3 100 000

Muidugi ei lõpe arvu klassid mil­jar­di­tega, kuid edasiste klasside nime­tus­tes puudub rahvus­vahe­line ühtsus. Näi­teks mil­jar­dite klassile järgneva klassi nimetus on triljon (biljon) ja sellele järgneva oma kvad­ril­jon (biljard).

1 triljon =

1 000 000 000 000

1 kvadriljon =

1 000 000 000 000 000

Mil­jar­dite klassist kõr­ge­mate klasside nimetusi kasu­ta­takse harva.

Ülesanded A

  • ühelised
  • sajalised
  • miljonilised
  • tuhandelised
  • kümne­miljonilised
  • miljardilised
  • saja­miljonilised
  • kümne­tuhandelised
  • saja­miljardilised
  • ühelised
  • sajalised
  • miljonilised
  • tuhandelised
  • miljardilised
  • kümne­miljardilised
  • kümne­tuhandelised
  • saja­miljonilised
  • saja­miljardilised

46. Arvud üle miljoni

Loe arve.

  1. Eesti rahva­arv 1 340 000 (jaan. 2011)
  2. USA rahva­arv 312 800 000 (2011 a. lõpul)
  3. Hiinas on rohkem kui 1 340 000 000 elanikku.

Vastus. Mil­jo­ni­li­sed on arvus paremalt  . kohal, kümne­mil­jo­ni­li­sed . kohal  ja saja­mil­jo­ni­li­sed . kohal.

Vastus. Mil­jar­di­li­sed on arvus pare­malt  . kohal, kümne­mil­jar­di­li­sed on pare­malt . kohal  ja saja­mil­jar­di­li­sed on pare­malt . kohal.

Vastus. Nende kolme põhja­maa pin­da­lade summa on  km2.

5 miljonit 406 tuhat 140 

124 miljonit 520 tuhat 78 

90 miljonit 21 tuhat 

29 miljardit 

706 miljardit 156 miljonit 672 tuhat 428 

1 miljard 1 miljon 1 tuhat 1 

üks miljon seitse­kümmend kaheksa tuhat viis­sada

kuus­sada neli miljonit kaheksa­teist tuhat kuus­kümmend

neli­sada kaks­kümmend viis tuhat üheksa

kolm miljardit kolm­sada kolm

neli­sada miljardit kolm­sada tuhat kaks­sada

kaks­kümmend miljonit seitse­sada kolm­kümmend kaks

51. Arvud üle miljoni

Loe arvud 1 999 989-st kuni 2 000 004-ni.

52. Arvud üle miljoni

Loe järgmised laused.

  1. Kuu kaugus Maast on 384 000 km.
  2. Päikese läbi­mõõt on 1 392 000 km.
  3. Päikese keskmine kaugus Maast on 149 597 900 km.
  4. Maa teeb täistiiru ümber Päikese 31 558 150 sekundiga.

53. Arvud üle miljoni

Loe maa­ilma rahva­arve eri aegadel.

Loen­da­mise aeg

Millise arvuni jõuaksin?

1) 1 min;

2) 10 min;

3) 1 tund;

Loen­da­mise aeg

Millise arvuni jõuaksin?

4) 1 ööpäev;

5) 1 nädal;

6) 3 nädalat.

Ülesanded B

Vastus. Ühes miljonis on  tuhandet ja kümnes miljonis on  tuhandet.

Vastus. Ühes miljardis on  miljonit ja sajas miljardis on  miljonit.

Seitsme­koha­line arv:

Kaheksa­koha­line arv:

Üheksa­koha­line arv:

Vastus. Otsitav arv on  ja see on suurim kümne­koha­line arv, sest .

Vastus. Selles reas on kokku  numbrit. Number 0 esineb selles reas  korda ja number 1  korda.

Aja­loo­lisi andmeid

Natu­raal­arvud on hakanud kujunema väga kauges mine­vi­kus, tuhan­deid aastaid tagasi. Selle tingis vajadus loen­dada mitme­sugu­seid esemeid (kari­loomad, kala­püüd­mi­sel saadud saak jm). Loen­da­mise abi­vahen­dina kasutati ka sõrmi ning arvude mee­les­pida­mi­seks lõigati puu- või luu­eseme­tesse sälke. Hiljem kuju­ne­sid arvude tähis­ta­mi­seks erilised märgid – meie numbrite eel­käi­jad. Meile tuntud numbrid 0, 1, 2, … on tek­ki­nud Indias umbes 1500 aastat tagasi. Euroo­passe toodi need aga araab­laste poolt, mis­tõttu neid nime­ta­takse araabia numb­ri­teks.

Mõnel juhul kasu­ta­takse veel rooma numbreid:

I

V

X

L

C

D

M

1

5

10

50

100

500

1000

Kelladel kirjutatakse üks arv rooma numbritega teistmoodi kui tavaliselt. Milline?

Mõned natu­raal­arvud kir­ju­ta­takse rooma numbrite kor­da­mise teel. Näiteks,

III = 3,    XX = 20.

Peale selle kasu­ta­takse veel liitmise ja lahu­ta­mise print­siipi.
​Kui väiksema väär­tu­sega number seisab suurema järel, siis nende väär­tu­sed lii­de­takse. Näiteks,

VI = 6, s.o 5 + 1;    MC = 1100, s.o 1000 + 100.

​Kui väiksem number seisab suurema ees, siis lahu­ta­takse suu­rema väär­tu­sest väiksem. Näiteks,

IV = 4, s.o 5 – 1;    CM = 900, s.o 1000 – 100.

​Neid võtteid kasu­ta­des saame näiteks, et

MCMXCIV = 1994, s.o 1000 + 900 + 90 + 4

MCMXCVIII = 1998, s.o 1000 + 900 + 90 + 8

Meie elame XXI sajandil.