Joonisel on kujutatud üks kiir. Kiirel on alguspunkt (joonisel punkt A), kuid tal ei ole lõpp-punkti. Kiirt kujutleme ühes suunas lõpmatult pikenevana.
Mõtle!
 Mille poolest sarnaneb päikse kiir kiirega matemaatikas? | ||||||
Kiirel saab kujutada naturaalarve. Kiire alguspunkti juurde märgime arvu 0. Sellest ühe ühiku (näiteks 1 cm) kaugusel oleva punkti juurde märgime arvu 1, kahe ühiku kaugusele arvu 2 jne. Nii tekib arvkiir. Arvkiirt kujutame joonisel suunaga vasakult paremale (kui teisiti pole öeldud).
Arvkiirel vastab naturaalarvule üks kindel punkt.
Teisiti: arvkiirel kujutab iga naturaalarvu üks kindel punkt. Seda punkti nimetatakse vastava arvu kujutiseks. Arvkiire ühikut nimetatakse kujutamisühikuks.
Ülesanded A
 |
||||||||
- mis on kiir?
- kuidas joonestatakse arvkiir?
60.
Joonesta vihikusse kaks erinevat kiirt MN ja MP.
61.
Joonesta vihikusse kiir OA ja kanna temale alates punktist O järjestikku viis 1 cm pikkust lõiku.
A =
B =
C =
D =
A =
B =
C =
D =
E =
F =
64.
Joonesta vihikusse arvkiir, valides kujutamisühikuks 1 cm. Märgi arvkiirele punktid, mis vastavad arvudele 0, 2, 4, 6 ja 7.
A =
B =
C =
D =
E =
F =
66.
Joonesta vihikusse arvkiir, millel 1 cm‑le vastab 10 ühikut. Märgi arvkiirele punktid, mis kujutavad arve 10, 15, 25, 30, 45 ja 60.
- Kui pikk on arvkiire lõik, millel on kujutatud kõik ühekohalised arvud?
See lõik on cm. - Kui pikk on arvkiire lõik, millel on kujutatud arvud 3‑st kuni 8‑ni?
See lõik on cm.
68.
Joonesta vihikusse arvkiir, mille alguspunkt on O. Kujutamisühikuks vali 1 cm. Märgi arvkiirele punktid A, B, C ja D, kui OA = 2 cm, OB = 3 cm, OC = 5 cm ja BD = 3 cm.
K = m
L = m
M = m
N = m
Ülesanded B
 |
||||||||
Vastus.
- Arvule 3000 vastav punkt asub nullpunktist mm kaugusel,
- arvule 5000 vastav punkt mm kaugusel,
- arvule 2400 vastav punkt mm kaugusel,
- arvule 6200 vastav punkt mm kaugusel ja
- arvule 8600 vastav punkt mm kaugusel.
Vastus. Nii on võimalik kokku hoida posti.
