Taime maapealne osa võib olla küll pindalalt väiksem kui maa sees asuv juurestik, kuid seda tuntakse oluliselt paremini. Rahvasuus nimetataksegi taimeks just selle maapealset osa, mis muidugi ei ole teaduslikult täpne.
- Mis on vars?
- Kuidas vars kasvab?
- Milline on varre ehitus?
Vars
Vars ühendab taime kõik osad.
Vars on taime maapealne keskne organ, mis ühendab omavahel taime teised organid – juured, lehed, õied ja viljad. Varre tähtsaim ülesanne on kanda toitained ja vesi edasi lehtedesse. Ka peab vars viima taimele olulised organid – lehed – võimalikult kõrgele, tagamaks fotosünteesi jaoks vajaliku päikesevalguse. Seepärast ongi paljude taimede varred väga pikad.
Varre ehituse põhjal on võimalik taimed jaotada rohttaimedeks ja puittaimedeks. Rohttaimede varred on rohtsed ja nõrgad ning need taimed on väiksemat kasvu. Elukestuse järgi jaotatakse neid üheaastasteks, kaheaastasteks ja püsikuteks. Puittaimede – puude ja põõsaste varred on puitunud. Iga aastaga kasvavad puittaimed pikemaks ja jämedamaks. Nad võivad elada kümneid, sadu või isegi tuhandeid aastaid.
Puu vart nimetatakse tüveks.
Puu kasvades tüvi jämeneb ja koos sellega kasvavad ka puiduosa juhtkimbud, muutudes peagi tüve kõige laialdasemaks osaks. Endine põhikude, mille sees paiknesid juhtkimbud, pressitakse kokku ja tekivad ristipidised nn säsikiired. Tüve kasvades hävib õhuke elusrakkudest epiderm ja seda asendab korkkude. Korkkoe pindmine osa sureb ning moodustub korp. Korba rebenedes tekivad sinna lõhed, mida võime näha näiteks tammede ja mändide tüvedel. Korgis ja korbas olevad surnud rakud takistavad õhu ja vee liikumist. Vee- ja gaasivahetuseks on korkkoes erilised koheva läbilaskva koega täidetud avad – lõved. Mitmetel puudel on need nähtavad koorel heledamate piklike kühmukestena.
Huvitav
Puu vanust saab määrata aastarõngaste järgi. Puu tüve puiduosa kasvamine toimub erinevatel aastaaegadel erinevalt. Kevadel kasvavad rakud kiiremini ja moodustavad tüve keskpunktis oleva säsi ümber õhukesekestalistest rakkudest heleda rõnga. Sügise poole tekivad väiksemad paksukestalised rakud, tekitades eelmise heleda rõnga kõrvale kitsama tumedama rõnga. Talvel rakke ei moodustu. Järgmisel kevadel tekib eelmisest väljapoole jälle uus hele rõngas. Lugedes kännult heledaid või tumedaid rõngaid, on võimalik kindlaks määrata puu vanus. Aastarõngad iseloomustavad ka kasvutingimusi. Soodsate kasvutingimuste korral on aastarõngad laiemad ja ebasoodsate korral kitsamad.
Varre tüübid
Erinevatel taimeliikidel kasvavad varred erinevatesse suundadesse.
Taimede varte kasvusuuna järgi saab neid jagada eri tüüpidesse.
Püstise varrega on taimed, kelle vars kasvab otse üles. Sellised on puud ning mitmed rohttaimed, näiteks üheksavägine.
Tõusev vars on taimedel, kelle vars on juure lähedal lamav ning seejärel püstine. Näiteks punane ristik ja nurmnelk.
Roomava varrega on taim, kelle vars on täies pikkuses maapinnal. Tihti kasvavad sellisele varrele mõnedesse kohtadesse lisajuured, s.t taim juurdub. Näiteks hanijalg ja roomav tulikas.
Lamava varrega taim sarnaneb eelmisega, kuid juurdumist ei esine. Selliseks taimeks on näiteks söötreiarohi ja lamav ristik.
Roniva varrega taimedel on kinnitumiseks kas ronijuured või köitraod. Köitraod on varrest või lehtedest tekkinud pikad varreosad, mis keerduvad teiste taimede ümber. Ronijuured esinevad luuderohul ja köitraod näiteks metsviinapuul või eri liiki hernestel.
Eelmisega veidike sarnane on väänduv vars. Selliste vartega taimed keerduvad tervenisti ümber teiste taimede. Kinnitumiseks on neil tugevad konksutaolised ogad, nagu näiteks humalal.
Vars võib olla ka nii lühikeseks muutunud, et seda pole märgatagi. Sellisel juhul on tegemist lühenenud varrega. Lühenenud varrega on varretu ohakas ning võilill.
 Soopihlal on tõusev vars.
|  Söötreiarohu lamav vars
|
 Leesikal on roomav vars.
|  Kassitapu väänduv vars
|
Erinevate taimede varred on erineva kujuga.
Taime vars ei ole üks pikk moodustis, vaid see haruneb. Erinevat liiki taimede varred harunevad erinevalt. Puude puhul nimetakse neid varreharusid oksteks. Kõik oksad kokku moodustavad võra. Puuvõra on liigile omase kujuga. Selle kuju järgi on võimalik juba kaugelt öelda, millise puuga on tegemist.
Kui varrest teha ristlõige, siis näeme, et need on täiesti erinevad. Iminõgese vars on kandiline, villpeal kolmnurkne, nurmikal lapergune, putkedel sooneline ehk hulknurkne, kõrrelistel ümar ja mets-seahernel neljakandiline, kahe tiivaga. Samamoodi on erinev ka varrepind. Nurmenuku varred on karvased, kõrvenõgesel esinevad kõrvekarvad, põldmadaral on haakekarvad, koerapöörirohul näärmekarvad ja kibuvitsal ogad.
Varre siseehitus
Rohttaimede ja puittaimede varre siseehitus on erinev.
Kaheidulehelistel taimedel (näiteks aednelk, oblikas, punapeet ja puud) paiknevad juhtkimbud korrapäraselt mööda ringjoont. Noortel taimedel koosneb juhtkimp puidu- ja niineosast. Nende vahel jääb eriline kiht – kambium. Kambiumi kasvades toimub varre jämenemine: kambiumi välispinnale tekivad uued niinerakud ning sissepoole puidurakud.
Puudel tekitab kambium iga hoogsa kasvu ajal (kevadest sügiseni) sissepoole juurde puiduosa rakke ja väljapoole niineosa rakke. Puutüves on kambium katkematu rõngana. Tulemuseks on, et tüve keskme poole jääb põhiliselt puiduosa, millelt on hea aastarõngaid lugeda, ja koore alla niineosa. Päris südamikus on säsi. Säsi on olemas ka paljudel rohttaimedel.
Üheidulehelistel rohttaimedel (näiteks teraviljad, sibul, tulp) paiknevad juhtkimbud põhikoes korrapäratult laiali. Neis puudub kambium, seetõttu saavad nad kasvada pikemaks, mitte aga jämedamaks.
Taimevarres toimub ainete transport.
Juurtega mullast võetud vesi ja selles lahustunud ained liiguvad mööda puiduosa juhtkimpe ülespoole lehtedesse ja õitesse. Seda liikumist nimetatakse tõusvaks vooluks. Puiduosa juhtkimbud kujutavad endast eri jämedusega pikki puitunud torusid. Lehtedes fotosünteesil sünteesitud orgaanilised ained liiguvad mööda niineosa juhtkimpe allapoole. Seda nimetatakse laskuvaks vooluks. Niineosa juhtkimbud on erilise kujuga – nende rakkude otsmised seinad on augustunud, moodustades omalaadse sõela. Selliseid juhtkimpusid nimetatakse sõeltorudeks.
Varte kasutamine
Varsi kasutatakse mitmetel elualadel.
Varsi, näiteks sellerit ja rabarberit, kasutatakse toiduks. Puude puitu kasutatakse ehitustel ning kütteks. Energia saamiseks kasvatatakse nn energiavõsa, mis põletatakse hakkepuiduna. Taimedest toodetakse ka tselluloosi, mis on eelkõige paberi tooraine. Kase- ja tammeokstest tehakse saunavihtasid. Neid kasutatakse ka loomasöödana. Linast ja kanepist saadakse kiudu, mida kasutatakse kanga ja nööride valmistamiseks. Keemiatööstuses kasutatakse okaspuude vaiku ning kasetohust toodetavat tõrva.
Oluline
- Vars ühendab omavahel taime erinevad organid.
- Üheaastastel taimedel on rohtsed varred. Mitmeaastastel on kas rohtsed või puitunud varred.
- Juurtest tulev vesi viiakse tõusva vooluna üles mööda puiduosas asuvaid juhtkimpe.
- Lehtedest tulev orgaaniline aine viiakse laskuva vooluna alla mööda niineosas asuvaid sõeltorusid.
Küsimused
- Iseloomusta varre ülesandeid.
- Mille poolest erinevad rohtsed varred puitunud vartest?
- Mis toimub puutüvega selle kasvades?
- Vali viis puud ja iseloomusta nende võra kuju. Kuidas need puud on võra järgi äratuntavad, ja kas kõigil aastaaegadel ühtmoodi?
- Leia internetist või taimeraamatutest iga varre kasvutüübi (tõusev, lamav, püstine, roomav, väänduv, lühenenud) kohta võimalusel kaks näidet. Ära korda neid taimi, mis õpikus näitena toodud.
