Saime teada, et vars on taime üks olulisemaid organeid, sest ta ühendab omavahel kõik teised taimeosad. Kuid kogu maapealsel taimeosal – varrel koos teiste taimeorganitega on omaette nimi.
- Mis on võsu?
- Mis on pungad?
- Milliseid võsusid on olemas?
Võsu
Võsu on taime vars koos lehtedega.
Taime peamiselt maapealset osa nimetatakse võsuks. Võsu muudendid on risoom, sibul ja mugul. Üheaastast puitunudvarrelist võsu nimetatakse võrseks. Võsu jaotatakse sõlmedeks ning sõlmevahedeks. Sõlmedele kinnituvad lehed.
Võsu tähtsaimad osad on pungad.
Pungas sisalduvad võsu algmed. Võsu hakkab kasvama seemnes olevast idupungast või juurepungadest. Aga pungad arenevad ka võsul endal. Kaitseks välistingimuste eest on kahe- ja mitmeaastaste taimede pungad ümbritsetud soomustega, mis kevadel punga kasvama hakates varisevad. Pungasoomuste kinnituskohas jäävad varrele armid. Lisaks võsu algmeid sisaldavatele lehepungadele kannab võsu ka õiealgmeid sisaldavaid õiepungi. Pungad on puuliigile omase kujuga ning nende põhjal saab isegi talvel otsustada, millise puuga on tegu.
Asukoha järgi saab eristada ladva- ja külgpungi. Külgpungad moodustuvad võsu sõlmekohtades lehekaenaldes. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Kui ladvapung eemaldada, näiteks heki pügamisel, siis hakkavad arenema külgpungad ning võsu kasvab laiemaks. Alati leidub võsul nn uinupungasid. Kui võsu saab mingil moel kahjustada, hakkavad neist arenema uued võsud. Seda kasutatakse hekkide kujundamisel. Iga-aastase pügamisega pannakse kasvama järjest rohkem uinupungi ning hekk muutub tihedamaks. Puutüvedel uinupungadest kasvama hakanud võsusid nimetatakse vesivõsudeks. Eriolukordades võivad pungad areneda ka mujal kui lehekaenaldes. Nii hakkavad näiteks peale puude mahavõtmist kändudel kasvama kännuvõsud. Mõnedel taimedel võivad pungad tekkida ka lehtedel. Näiteks aas-jürilillel ja ümaralehisel huulheinal. Pungad arenevad taimedeks tavaliselt väga märjas kasvukohas juba kõdunema hakanud lehtedel.
Võsu muudendid
Mitmetel taimedel on välja arenenud erinevad muundunud võsud ehk muudendid. Tavaliselt on need seotud toitainete säilitamise ning paljunemisega. Mõnedel mitmeaastastel taimedel on võsu muundunud maa-aluseks säilitusvarreks, mis oma välimuselt meenutab juurt, kuid siseehituselt vart. Ehituslikult võib eristada nelja tüüpi muundunud varsi.
Risoom on rohttaimede juurekujuline maa-alune jämenenud võsuosa, millele kinnituvad juured. See kasvab kas täiesti paralleelselt maapinnaga, nagu maikellukesel, võhumõõgal, ülasel ja orasheinal, täiesti risti või veidike nurga all nagu sinilillel, nurmenukul ja teelehel. Kevadel arenevad risoomil asuvatest pungadest uued maapealsed taimeosad. Risoom on ka hea paljunemisvahend, selle purunedes kasvavad kõigist tükkidest uued taimed. Seetõttu ongi näiteks põldudel ja aiamaadel kiiresti paljunevast orasheinast nii raske vabaneda.
Mugul on maa-aluse võsu tipmine osa, mis on säilitusainetest paisunud. Selline on näiteks kartul. Kartulimugulas on väikesed augukesed, nn silmad. Neis asuvad kartuli võsupungad. Kui kartul kevadel mulda panna, hakkavad just sealt arenema kartuli varred. Toataim alpikannil on samuti mugul, kuid selleks on muutunud varre alumine osa. Nuikapsal on mugulaks muutunud varre osa lausa maapinnal.
Sibula puhul on vars muutunud väga lühikeseks ning moodustab nn sibulakanna, mille all on peenikesed juured. Sibulakanna peal on lihakad varuainetega täidetud lehed – sibulasoomused. Sibula tipust kasvavad kevadel välja rohelised sibulapealsed. Sibul esineb harilikul sibulal, tulpidel, lumikellukestel, liiliatel jt.
Mugulsibul sarnaneb sibulaga, kuid erineb selle poolest, et varuained ei ole mitte sibulasoomustes, vaid hoopis nendega kaetud paksenenud varres. Mugulsibul on krookustel.
Võsund on maa-alune või maapealne peenike vars, mille külgpungadest hakkavad arenema uued taimed. Võsunditega paljuneb näiteks maasikas.
Vegetatiivse paljunemise organ on ka sigisibul. Tavaliselt tekib see õisikutes või lehekaenaldes. Küüslaugu õisikutes muundub osa õisi sigisibulateks. Sarnased sigisibulad kasvavad mitmete liiliate lehekaenaldes. Mulda sattudes arenevad sellistest sigisibulatest uued taimed.
Võsu kasutamine
Laukude perekonda kuuluvad sibulad – sibul, küüslauk – on väga tähtsad maitsetaimed. Nuikapsa ja apteegitilli paksenenud vart kasutatakse salatiteks. Kalmuse risoomi kasutatakse rahvameditsiinis. Muundunud varte abil on aga ka väga hea paljundada erinevaid toiduks kasutatavaid taimi. Kartul on muutunud viimase paarisaja aastaga meie toidulaua tähtsaimaks komponendiks.
Huvitav
Mitmetes veevaestes piirkondades elavate taimede lihakad varred on kohastunud vee säilitamiseks. Sellised taimi nimetatakse sukulentideks. Siia kuuluvad näiteks kaktused ja aaloed.
Mõisted
Võsu · Võrse · Pung · Risoom · Mugul · Sibul · Võsund · Sigisibul
Oluline
- Võsu on taime maapealne osa.
- Võsu olulised osad on pungad.
- Mitmed võsu muudendid on kohastunud varuaineid säilitama.
Küsimused
- Kirjelda, milline võib olla võsu. Mille poolest erineb ta juurest ja varrest?
- Võrdle omavahel ladva-, külg- ja uinupunga.
- Miks on taimedel tekkinud võsumuudendid? Too näiteid.
- Mille poolest erineb risoom juurest?
- Võrdle sibulat ja mugulat.
- Milliseid võsu muudendeid kasutab inimene?
