Käsnad on torujad või lameda kehakujuga täiskasvanult liikumisvõimetud loomad. Käsnade suurus võib olla mõnest millimeetrist kuni meetrini. Enamik käsnadest elab soojaveelistes meredes. Käsnad kinnituvad veekogu põhjas asuvatele kividele, taimedele, tigude ja karpide kodadele ning muule vette sattunud materjalile.
- Milline on käsnade välimus ja ehitus?
- Kus käsnad elavad?
- Kuidas käsnad paljunevad?
Ehitus
Käsnadel on väga erinev kehakuju.
Kuigi käsnad võivad olla väga erineva kehakujuga, on neist osal omapärane karika, toru või ebasümmeetrilise lameda kühmu kuju. Enamik käsnaliikidest elab troopilistes meredes ja tavaliselt on nad erksavärvilised: kollased, punased, sinised. Jahedamates meredes ja mageveekogudes elab vähe käsnaliike. Eestis elab neli käsnaliiki, neist arvukamad on järvekäsn ja jõekäsn. Meie käsnad on silmapaistmatut pruunikat-rohekat värvi. Tihti kasvavad käsnad kolooniatena, kus ühte konkreetset isendit on väga raske eristada.
Käsnad on lihtsaima kehaehitusega hulkraksed loomad.
Käsnade kehas ei ole välja kujunenud kudesid ega organeid. Nende elutegevuse eest vastutavad kas üksikud rakud või rakkude rühmad. Käsna keha koosneb kahest rakukihist. Välimise kattekihi moodustavad lamedad tugevama kestaga rakud. Sisemise kihi moodustavad erilised kaelusviburrakud – piklikud viburitega rakud. Kahe rakukihi vahel on sültjas vaheaine, kus paiknevad amööbrakud (amööbisarnased liikumisvõimelised rakud), tugirakud ning sugurakud. Käsnade tugisüsteem on samuti suhteliselt lihtne, koosnedes tihti vaid korrapäratult paiknevatest lubjast või ränist okistest. Vaid üksikutel käsnadel, näiteks veenusekorvil, moodustavad need omavahel liitudes ühtse toese. Mõnedel käsnadel, näiteks pesukäsnal, koosneb toes elastsest orgaanilisest sarvainest.
Käsnade keha keskossa jääb tühi õõs, mis on ühest otsast avatud (teine ots on suletud, kuna käsn kinnitub sellega veekogu põhja). Karikjatel käsnadel on õõs eriti suur. Kesksesse õõnde avanevad külgseinu läbivad poorid. Lamedamatel käsnadel, nagu järvekäsnad, keskne õõs puudub. Nende kehas on palju kanaleid ja kanalites asuvad erilised laiendid, kus paiknevad kaelusviburrakud.
Toitumine ja paljunemine
Käsnade toiduks on vees leiduvad aineosakesed ja ainuraksed.
Käsnad toituvad leiduvatest aineosakestest ja ainuraksetest. Nende kättesaamiseks liigub vesi pidevalt läbi käsna keha. Pooride kaudu siseneva vee panevad liikuma kaelusviburrakkude viburid. Kaelusviburrakud püüavad kinni ka vees leiduvad toiduosakesed ning annavad need edasi rakukihtide vahel asuvatele amööbrakkudele. Nende ülesandeks on toiduosakeste seedimine, aga ka toitainete ja hapniku laialikandmine. Samuti koguvad amööbrakud kokku jääkained ning väljutavad need käsna kehast. Jääkained eralduvad koos veega kehaõõne tipus paiknevate heiteavade kaudu.
Käsnadel on mitmeid paljunemisviise.
Käsnad paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel areneb välja ripsmetega liikumisvõimeline vastne. Vastsejärk on ainus võimalus käsnade levimiseks uude elupaika. Seal kinnitub vastne veekogu põhja ning areneb käsnaks. Mittesuguliselt paljuneb käsn pungudes. Vanem-käsna mingi osa hakkab kasvama ning moodustub uus pisike käsn, mis vanemast sageli ei eraldu. Nii moodustub aja jooksul käsnade koloonia.
Parasvöötme karmil talveperioodil käsnad surevad. Ebasoodsate tingimuste üleelamiseks moodustuvad neil sügise hakul sisepungad. Need on tugeva kestaga ümbritsetud rakkudekogumikud. Järgmisel kevadel arenevad pungadest uued käsnad.
Käsnadel on võime vigastused kiiresti parandada. Kui käsna keha tükeldada, siis kasvab igast tükist uus käsn. Seda nähtust nimetatakse regeneratsiooniks.
Käsnade tähtsus
Käsnad on looduslikud veepuhastajad.
Läbi oma keha vett filtreerides korjavad käsnad sealt välja suurema osa toitainetest. Seepärast nimetataksegi käsnasid biofiltriteks. Erilise kohastumusena kasutavad mitmed teod ja krabid käsnasid varjevahenditena, istutades neid oma kojale. Käsnasid kasutatakse ka lihtsalt pelgupaigana.
Inimene kasutab laialdaselt pesukäsna elastset toest. Ravimitööstuses kasutatakse käsnades leiduvaid looduslikke bioaktiivseid ühendeid.
Mõisted
Kaelusviburrakud · Amööbrakud · Okised · Poorid · Heiteava · Regeneratsioon
Oluline
- Täiskasvanud käsnad kinnituvad veekogu põhjale.
- Käsnadel puuduvad koed ja organid.
- Nende keha koosneb kahest rakukihist, mille vahel paikneb sültjas vaheaine.
- Käsnade keha toestavad ränist või lubjast okised või orgaanilisest materjalist moodustunud elastsed kiud või kokku kasvanud toesesüsteem.
- Käsnad toituvad vees leiduvatest aineosakestest ja ainuraksetest.
- Käsnad sigivad suguliselt ja mittesuguliselt pungumise teel.
- Parasvöötme ebasoodsate tingimuste üleelamiseks moodustavad käsnad sisepungi.
Küsimused
- Mille poolest erineb käsn taimedest? Mille poolest nendega sarnaneb?
- Milliseid rakkusid kasutab käsn toitumiseks? Kirjelda käsna toitumisprotsessi.
- Millise kujuga võivad käsnad olla? Too näiteid erikujulistest käsnadest. Mille poolest nad üksteisest erinevad?
- Mille poolest erinevad parasvöötmes elavad käsnad troopilistes meredes elavatest käsnadest?
- Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus?
