Limuseid nimetatakse ka molluskiteks. Limused elavad nii maismaal kui ka vees. Kõige rohkem limuseid elab meredes ja magevees, maismaaliike on vähem. Välimuselt on limused väga erinevad. Paljude limuste keha katab lubiainest koda.
- Milline on limuste ehitus?
- Mille poolest limused üksteisest erinevad?
- Kus limused elavad?
Limuste ehitus
Limuste keha on pehme.
Limuste siseelundeid katab eriline nahakurd, mida nimetatakse mantliks. Mantli rakud eritavad paljudel liikidel lubiainet, millest moodustub limuste koda. Koda esineb enamikul limuste liikidel. Mitmetel peajalgsetel on see muundunud sisemiseks toeseks. Limuste oluline kehaosa on jalg.
Teod
Teod on kõige arvukam limuste rühm.
Teod ehk kõhtjalgsed elavad nii vees kui ka maismaal. Enamiku tigude keha katab spiraalselt keerdunud koda. Ilma kojata maismaatigusid nimetatakse nälkjateks. Kojast ulatub tigudel välja üksnes lihaseline jalg ning kombitsatega pea. Jala lihaseid kokku tõmmates ja lõdvestades liigub tigu aeglaselt edasi. Liikumisrajale jääb limane jälg.
Tigude keha (eriti kojata nälkjatel) on välistingimuste suhtes väga tundlik, seetõttu tegutsevad nad ainult õhtul või hommikul, aga ka niiskel päeval. Enamik tigusid on taimtoidulised, aga esineb ka loom- ja segatoidulisi teoliike. Teo tähtsamateks meeleelunditeks on tald ning pea küljes asuvad kaks paari kombitsaid. Ühel kombitsapaaridest asuvad valgustundlikud silmad.
Seedeelundkond algab suu ja neeluga. Neelu eesosas paikneb eriliste kitiinhambakestega hõõrel, millega tigu „riivib“ taimeosakesi. Toiduosakesed seeditakse maos. Maole järgnev sooltoru avaneb pärakuna koja eesmises osas. Seedeelundkonna osana on tigudel arenenud ka maks.
Erituselundiks on üks neer, mis paikneb koja ülemises osas.
Tigude vereringe on osaliselt avatud, s.t veri voolab osaliselt veresoontes, osaliselt aga vabalt elundite vahel. Vere paneb liikuma kaheosaline süda koja ülemises osas.
Maismaateod hingavad kopsudega. Hingamisava asub koja ülemise serva lähedal. Kopsudega hingavad ka mõned mageveeteod (mudateod, sarvteod ja labateod), kes tõusevad hingamiseks veepinnale. Enamik meredes ja mageveekogudes elavaid tigusid hingab lõpustega.
Teod on liitsugulised. Sugunääre paikneb koja ülemises osas südame läheduses. Suguava asub pea pealmisel poolel kombitsate taga. Paljunemiseks vahetavad teod seemnerakke ning säilitavad neid seemnehoidlates. Teod paljunevad munedes.
Karbid
Karpide keha katab kahest poolmest koosnev koda.
Karbid elavad nii magedas kui ka soolases vees. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mida vooderdavad mantli kaks hõlma. Koja poolmed on ühest servast ühendatud lukuga, teiselt poolt aga avatud. Kogu karbi keha asub kojapoolmete vahel peidus.
Oma lihaselist jalga kasutavad põhjamudas elavad liigid liikumiseks. Mõned karbid elavad vabalt ning kasutavad edasiliikumiseks vee liikumist. Enamik karpe elab põhjasetetes, kinnitub põhjale või veealustele esemetele. Auster kasutab selleks koja poolet, söödav rannakarp aga erilisi kinnitusniidikesi. Kammkarp kasutab liikumiseks erilist moodust. Kojapoolmeid kiiresti avades ja sulgedes tekitab ta veejoa, mille abil saab edasi liikuda.
Karpide koja pealmine kiht koosneb sarvainest ning osal karpidest sisemine pärlmutterkihist. Võõrkeha sattumisel karbipoolme ja mantli vahele võib mõnedel liikidel hakata moodustuma pärl, s.t võõrkeha ümber moodustatakse pärlmutterkiht.
Karbid toituvad vees hõljuvatest mikroorganismidest ja aineosakestest. Selleks filtreerivad nad vett läbi keha. Mantlihõlmade vahel keha tagaosas on kaks avaust – sisse- ja väljavooluava. Alumisest pääseb vesi kojapoolmete vahele ning ülemisest välja. Toiduosakesed juhitakse suhu eriliste nahakurdude abil. Karbid hingavad lõpustega. Need paiknevad mantlihõlmade vahel keha külgedel.
Karbid on lahksugulised loomad. Seemnerakud pääsevad karbi kehasse koos veega. Mageveekarpide vastsed peavad vaheetapina elama parasiitidena kalade lõpustel. Eesti suuremad mageveekarbid on järve- ja jõekarp. Läänemeres elab rida väiksemaid karpe: söödav rannakarp, söödav südakarp, balti lamekarp, liiva-uurikkarp.
Huvitav
Ühes Eesti jões elab väga haruldane ebapärlikarp, kellel on ka võime pärleid kasvatada.
Peajalgsed
Peajalgsete jalg on arenenud suud ümbritsevaks kombitsaks.
Peajalgsed elavad meredes. Neist enamiku kombitsad on varustatud iminappadega, mida kasutatakse eelkõige saagi haaramiseks. Kõik peajalgsed on röövloomad. Suud ümbritsevad neil tugevad nokalaadsed lõuad. Võrreldes teiste limustega, on peajalgsed kõige paremini arenenud. Nende aju on suhteliselt suur. Pea on neil varustatud suurte silmadega, mille ehitus sarnaneb imetajate omaga.
Peajalgsed kasutavad liikumiseks vee järsku väljapaiskamist mantli õõnest. Nii on nad kõige kiiremini liikuvad limused. Enesekaitseks suudavad nad kiiresti muuta värvust. Kaitsevahendina kasutatakse ka nn tindinääret, mille sisu paisatakse rünnaku korral vette ning loom põgeneb vees hõljuva tindipilve varjus.
Peajalgsed on lahksugulised. Isane asetab oma seemnerakud emase kehaõõnde. Peajalgsed paljunevad munedes. Munetud mune valvatakse ning peale järglaste koorumist vanemad surevad.
Peajalgsed jaotatakse kehaehituse põhjal välis- ja sisekojalisteks. Sisekojalised jagunevad kümnehaarmelisteks (kalmaarid, seepiad) ja kaheksahaarmelisteks (kaheksajalad).
 Seepia
|  Kaheksajalg
|
Limuste tähtsus
Limused on oluliseks toiduallikaks nii teistele loomadele kui ka inimesele. Inimene kasutab söögiks näiteks viinamäetigu, mitmeid karpe, kaheksajalgu ja kalmaare. Karbid on olulised veekogude puhastajad. Sama võib öelda mitmete peajalgsete kohta, kes kasutavad söögiks mitmesugust surnud ainest. Ometi on teod ka vaheperemeesteks erinevatele parasiitussidele, aidates nii kaasa nende levikule. Juveelitööstuses on olulisel kohal pärlikarpides moodustuvad pärlid. Tänapäeval kasutatakse küll peamiselt sünteetilisi pärle.
Oluline
- Limuste siseelundeid ümbritseb mantel.
- Paljudel limustel on spiraalselt keerdunud koda.
- Teod on liitsugulised.
- Teod on enamasti taimtoidulised.
- Karbid elavad ainult vees, nende keha katavad kojapoolmed.
- Karbid toituvad vees hõljuvatest mikroorganismidest ja aineosakestest.
- Peajalgsetel on hästi arenenud aju ja silmad, nende suud ümbritsevad kombitsad.
Küsimused
- Võrdle teo ja usside välisehitust.
- Mille poolest erinevad, mille poolest sarnanevad tigude, karpide ja peajalgsete meeleelundid?
- Kuidas kaitsevad limused end vaenlaste eest?
- Kuidas limused hingavad?
- Mille poolest erinevad peajalgsed teistest limustest?
