Funktsioon kasvab
Kasvamisvahemik
Funktsioon y = f(x) on kasvav vahemikus (a; b) ⊂ X, kui mis tahes kahe argumendi väärtuse x1, x2 korral sellest vahemikust argumendi suurenedes funktsiooni väärtus samuti suureneb.
x1 < x2 ⇒ f(x1) < f(x2), x1, x2 ∈ (a; b).
Märka
Maksimaalse pikkusega vahemikku, milles funktsioon kasvab ja mis sisaldab vaadeldavat vahemikku (a; b) nimetatakse funktsiooni kasvamisvahemikuks.
Kasvamisvahemikku tähistatakse sümboliga X↑.
- (–∞; –2)
- (–∞; 2]
- [–2; 0]
- (–2; 0)
- (0; 2)
- [0; 2]
- (2; ∞)
- [2; ∞)

Funktsioon kahaneb
Funktsioon kahaneb
Funktsioon y = f(x) on kahanev vahemikus (c; d) ⊂ X, kui mis tahes kahe argumendi väärtuse x1 , x2 korral sellest vahemikust argumendi suurenedes funktsiooni väärtus kahaneb.
x1 < x2 ⇒ f(x1) > f(x2), x1, x2 ∈ (c; d).
Märka
Maksimaalse pikkusega vahemikku, milles funktsioon kahaneb ja mis sisaldab vaadeldavat vahemikku (c; d), nimetatakse funktsiooni kahanemisvahemikuks.
Kahanemisvahemikku tähistatakse sümboliga X↓.
- (–∞; –2)
- (–∞; 2]
- [–2; 0]
- (–2; 0)
- (0; 2)
- [0; 2]
- (2; ∞)
- [2; ∞)

Mitte nii rangelt
Mittekahanev ja mittekasvav
- Kui argumendi kasvades vahemikus (a; b) ⊂ X funktsiooni väärtus jääb samaks või kasvab, siis on funktsioon mittekahanev vahemikus (a; b).
- Kui argumendi kasvades vahemikus (c; d) ⊂ X funktsiooni väärtus jääb samaks või kahaneb, siis on funktsioon mittekasvav vahemikus (c; d).
Märka
Mittekahanemine:
Mittekasvamine:
Näide
Funktsioon y = a on nii mittekahanev kui ka mittekasvav kogu määramispiirkonnas.
Joonisel kujutatud funktsioon on
- kasvav
- kahanev
- mittekasvav
- mittekahanev

Jäta meelde
Kui (a; b) ⊂ X ja m, n ∈ (a; b), siis
- funktsioon on vahemikus (a; b):
m < n ⇒ f(m) < f(n). - funktsioon on vahemikus (a; b):
m < n ⇒ f(m) > f(n).
Märka
Kasvamist ja kahanemist uurides ei tohi võrrelda funktsiooni väärtusi, mille argumendid on võetud erinevatest kasvamis- või kahanemisvahemikest.