Pöörd­funktsioon

  • Peegeldamine
  • Üksühene funktsioon
  • Pöördfunktsiooni leidmine
  • Teoreem pöördfunktsiooni graafikust

Peegeldus ja sümmeetria

  • Sirge t peegeldus üle x-telje on  sirge.
  • Sirge t peegeldus üle y-telje on  sirge.
  • Sirge t peegeldus üle sirge y = x on  sirge.

Sirged

  • Peegeldus üle y-telje on 
  • lilla
  • roheline
  • oranž
  • sinine
  • Peegeldus üle x-telje on
  • roheline
  • oranž
  • sinine
  • lilla
  • Peegeldus üle sirge y = x
  • sinine
  • lilla
  • roheline
  • oranž

Peegeldused

Üksühene funktsioon

Funktsiooni pöörd­teisendus

Kui funktsioon y = f(x) on eeskiri või teisendus, mille kohaselt hulga X elemendile x seatakse vastavusse mingid hulga Y element y, siis pöörd­funktsioon või pöörd­teisendus teisendab funktsiooni y = f(x) väärtused tagasi argumentide väärtusteks. Seejuures ei pruugi ühese funktsiooni pöörd­funktsioon olla samuti ühene.

Näide 1

  1. Funktsioon seab iga antud kooli õpilasega vastavusse tema isikukoodi.
    • See on ühene funktsioon. Pöörd­funktsioon seab isikukoodiga vastavusse ainsa õpilase, kelle kood see on.
    • Seega pöörd­funktsioon on samuti ühene ja vaadeldav funktsioon on üksühene.
  2. Funktsioon seab iga antud kooli õpilasega vastavusse tema pikkuse.
    • See on ühene funktsioon. Pöörd­funktsioon seab pikkuse väärtusega vastavusse kõik need õpilased, kes on sellist kasvu.
    • Kuna ühepikkuseid õpilasi saab olla mitu, siis see pöörd­funktsioon ei ole enam ühene, vaid on mitmene.

Üksühene funktsioon

Ühest funktsiooni, mille pöörd­funktsioon on samuti ühene, nimetatakse üks­üheseks funktsiooniks.

Definitsioon

Üksühese funktsiooni y = f(x) pöördfunktsioon y = g(x) on eeskiri, seaduspärasus või teisendus, mis igale funktsiooni y = f(x) väärtusele y seab vastavusse selle argumendi x väärtuse, mille korral f(x) = y.

Funktsioon y = f(x) ja selle pöördfunktsioon y = g(x).

Üldjuhul seab pöörd­funktsioon y = g(x) iga muutuja y väärtuse vastavusse kõik need argumendi x väärtused, mille korral f(x) = y.

Märka

Igal funktsioonil on pöörd­funktsioon. Funktsiooni y = f(x) pöörd­funktsiooni tähistatakse

y = f –1(x).

Seda tähistust ei tohi segamini ajada funktsiooni miinus esimese astmega

[f(x)]–1.

Pöördfunktsiooni leidmine

Määramis- ja muutumis­piirkond

  • Olgu funktsiooni y = f(x) määramispiirkond X ja muutumis­piirkond Y.
  • Olgu pöördfunktsiooni määramis­piirkond X~ ja muutumis­piirkond Y~.
  • Vastavalt definitsioonile teisendab pöörd­funktsioon hulga Y hulgaks X. Järelikult

X~=Y ja Y~=X.

Pöördfunktsiooni leidmise sammud

1. Funktsiooni y = f(x) avaldisest avaldatakse argument x funktsiooni väärtuse y kaudu:

y = f(x) ⇔ x = f –1(y) = g(y).

2. Leitud funktsiooni argumendiks võetakse muutuja x ning funktsiooni väärtuseks muutuja y. Saame pöörd­funktsiooni

y = f–1(x) = g(x).

Märka

  • Kui võtame pöörd­funktsioonile veel kord pöörd­funktsiooni, saame esialgse funktsiooni.

y=fxy=f-1x=gx 

y=g-1x=fx

  • Funktsiooni graafik ja selle pöörd­funktsiooni graafik on sümmeetrilised sirge y = x suhtes.

Näide 2

Leiame funktsiooni y = 2x + 3 pöördfunktsiooni.

1. Avaldame muutuja x muutuja y kaudu.

y = 2x + 3
2x = y – 3
x = 0,5y – 1,5

2. Viimasest võrdusest leiame pöörd­funktsiooni.

y = 0,5x – 1,5

3. Nii funktsioon kui ka selle pöörd­­funktsioon on määratud kogu reaalarvude hulgal.

Vastus 

Funktsiooni y = 2x + 3 pöörd­funktsioon on y = 0,5x - 1,5.

Lineaarfunktsiooni pöördfunktsioon

Näide 3

Leiame funktsiooni y=x-2 pöörd­funktsiooni.

1. Funktsioon on määratud piirkonnas X = [2; ∞).

2. Võtame võrduse pooled ruutu ja avaldame x.

y2 = x – 2 ⇔ x = y2 + 2

3. Esialgses avaldises sai y olla vaid mitte­negatiivne. Seega peame selle nõude lisama saadud ruut­funktsioonile.

 x = y2 + 2, y ≥ 0

4. Siit saame pöörd­funktsiooni

 y = x2 + 2, x ≥ 0.

X~=Y=[0;) ja Y~=X=[2;).

Vastus

Funktsiooni y=x-2 pöörd­funktsioon on y = x2 + 2, x ≥ 0.

Juurfunktsiooni pöördfunktsioon

y=x-2 pöörd­funktsiooni graafikuks on see pool paraboolist y = x2 + 2, mis asub y-teljest paremal.

Näide 4

Leiame funktsiooni y = x2 – 2x – 3 pöörd­funktsiooni.

1. Avaldame muutuja x funktsioonist y = x2 – 2x – 3.

x2 – 2x – (3 + y) = 0
x=1±4+y

2. Seega on pöörd­funktsioon y=1±4+x.

3. Pöördfunktsioon on kahene funktsioon, mis koosneb kahest harust

y1=1+4+x 
​ja
​ y2=1-4+x.

4. Funktsiooni määramis­piirkond X = ℝ.

5. Pöördfunktsiooni määramis­piirkond X~=[-4;). Y =X~=[-4;) ja X =Y~=.

Vastus

Funktsiooni y = x2 – 2x – 3 pöördfunktsioon on kahene funktsioon y=1±4+x.

Ruutfunktsiooni pöördfunktsioon

1) y = x + 5 pöördfunktsioon on

  • x = y + 5
  • y = x - 5
  • y = x + 5

2) y = –2x + 8 pöördfunktsioon on

  • y = 2x + 8
  • y = 2x - 8
  • y = -0,5x + 4
  • y = 0,5x - 4

3) y=3x-1pöördfunktsioon on

  • y=3+xx
  • y=3-xx
  • y=x-13
  • y=3x-3

Funktsiooni muutumis­piirkond

Muutumis­piirkonna leidmine

  • Funktsiooni määramis­piirkonna leidmiseks tuleb vajaduse korral koostada võrratuste süsteem ja see lahendada.
  • Muutumispiirkonna leidmiseks võib kasutada funktsiooni graafikut, kuid graafiku visandamine võib sageli osutuda töömahukaks.
  • Kuna teame, et muutumis­piirkond on pöörd­funktsiooni määramis­piirkonnaks, saame ka selle leida võrratuste süsteemi kaudu, leides eelnevalt pöörd­funktsiooni.

Märka

  • Lineaarfunktsiooni muutumis­piirkond on Y = ℝ.
  • Ruutfunktsiooni muutumis­piirkonna saab leida, kui teame hari­punkti ordinaati ning seda, kas parabool avaneb üles või alla.

Näide

Leiame funktsiooni y=2x-7x+3 määramis- ja muutumis­piirkonna.

Lahendus

1. Määramispiirkonda ei kuulu x = –3, sest x + 3 ≠ 0.

X = ℝ∖{–3} või X = (–∞; –3) ∪ (–3; ∞)

2. Leiame pöördfunktsiooni.

y(x + 3) = 2x – 7
2x – yx = 3y + 7
x(2 – y) = 3y + 7
x=3y+72-y

3. Pöördfunktsioon on y=3x+72-x ja selle määramispiirkonda ei kuulu x = 2. Järelikult, Y=X~=\2.

Vastus

Funktsiooni määramis­piirkond on X = ℝ∖{–3} ja muutumis­piirkond Y = ℝ∖{2}.

  1. y = x + 5
    Y
  2. y=x-1x+5
    Y = ℝ∖{}
  3. y=2xx-4
    Y = ℝ∖{}

Teoreem pöördfunktsiooni graafikust

Teoreem

Funktsiooni y = f(x) graafik ja selle pöörd­funktsiooni y = g(x) graafik on sümmeetrilised sirge y = x suhtes.

Tõestus

  • Olgu P(x0 ; y0) üks punkt funktsiooni y = f(x) graafikul, seega,

y0 = f(x0 ).

  • Et pöördfunktsioon teisendab funktsiooni väärtuse y0 tagasi argumendi väärtuseks x0, siis

x0 = g(y0).

  • Järelikult punkt Q(y0; x0) asub pöörd­funktsiooni y = g(x) graafikul.
  • Leiame vektori PQ.

 PQ=y0-x0;x0-y0=y0-x0·p

  • p=1;-1 ja sirge y = x normaal­vektor n=1;-1. Seega, PQ=y0-x0·n ja  PQn. 
  • Järelikult on lõik PQ risti sirgega yx.
  • Leiame lõigu PQ keskpunkti A.

Ay0+x02;x0+y02=a;a

  • Kõik punktid, mille koordinaadid on võrdsed, asuvad sirgel y = x. Järelikult, punktid P ja Q on sümmeetrilised sirge y = x suhtes.
  • Kuna punkt P on funktsiooni y = f(x) graafiku suvaline punkt, siis on graafikud sümmeetrilised I ja III veerandi nurgapoolitaja y = x suhtes. ■

Iseenda pöördfunktsioon

Liugurite abil saad muuta sirge ja ringjoone asukohta ning ringjoone raadiust.

Märka

Kõik funktsioonid, mille graafikud on sümmeetrilised sirge y = x suhtes, on iseenda pöörd­funktsioonid.

Sellisteks graafikuteks on näiteks

  • kõik sirged y = b – x, mis on risti sirgega y = x
  • kõik ringjooned, mille kesk­punkt asub sirgel y = x.

Harjuta ja treeni

Pöördfunktsioonid

Leia funktsiooni pöörd­funktsioon ning vali pöörd­­funktsiooni määramis- ja muutumis­piirkond.

Funktsioon
y = 5x – 6

Pöörd­funktsioon
yx  

  • (–∞; ∞)
  • (–∞; 0)∪(0; ∞)
  • (–∞; –1)∪(–1; ∞)
  • (–∞; 6)∪(6; ∞)

X~= 

Y~= 

Funktsioon
y=2x+3

Pöörd­funktsioon
y=

  • (–∞; ∞)
  • (–∞; 0)∪(0; ∞)
  • (–∞; –3)∪(–3; ∞)
  • (–∞; –1)∪(–1; ∞)
  • (–∞; 6)∪(6; ∞)

X~= 

Y~= 

Funktsioon
y=2+x6-x

Pöördfunktsioon
y=

  • (–∞; ∞)
  • (–∞; 0)∪(0; ∞)
  • (–∞; –3)∪(–3; ∞)
  • (–∞; –1)∪(–1; ∞)
  • (–∞; 6)∪(6; ∞)

X~= 

Y~= 

Funktsiooni graafik ja pöörd­funktsioon

Leia jooniste hulgast funktsiooni f(x) graafik, koosta pöördfunktsiooni avaldis y = f–1(x) ja leia küsitud suurused. 

  • Funktsiooni f(x) = 2 – 0,4x graafik on nr .
  • Pöördfunktsioon:
    y = x + .
  • Funktsiooni ja pöörd­funktsiooni graafikud lõikuvad punktis  ; .
  • Funktsiooni f(x) = 0,1x3 graafik on nr .
  • Pöördfunktsioon:
    y =3
  • Funktsiooni ja pöörd­funktsiooni paarsus:
    f(x) 
    f–1(x)
  • Funktsiooni ja pöörd­funktsiooni graafiku lõikepunktide arv on 
  • Funktsiooni f(x) = x0,5 + 4 graafik on nr .
  • Funktsiooni määramis– ja muutumispiirkond:
    X
    Y = 
  • Pöördfunktsioon:
    y = ()2
  • Pöördfunktsiooni määramis­piirkond:
     X~= 
  • Pöördfunktsiooni graafikul on x-teljega  ja y-teljega  ühist punkti.
Märkus
Arvesta määramispiirkonnaga.
  • Funktsiooni f(x) = x–2 + 2 graafik on nr .
  • Funktsiooni määramis- ja muutumispiirkond:
    X
    Y = 
  • Pöördfunktsioon:
    y=1
  • Pöördfunktsiooni määramis- ja muutumis­piirkond:
    X~= 
    Y~= 
  • Lõigul [3; 4] f(x) ja f–1(x) väärtused 
  • Funktsiooni f(x) = (+ 3 )–1 graafik on nr .
  • Funktsiooni katkevuskoht on
    x.
  • Pöördfunktsioon:
    y=
  • Pöördfunktsiooni katkevuskoht on
    x.
  • Arvuta f–1(0,5) = .
  • Kui f(x) = 0,5, siis x =.
  • Punkti (–4; –1) peegeldus sirgest y = x    graafikul.
  • Funktsiooni fx=x-2x+3 graafik on nr .
  • Funktsiooni määramis- ja muutumis­piirkond:
    X
    Y = 
  • Pöördfunktsioon:
    y=
  • Pöördfunktsiooni määramis- ja muutumis­piirkond:
    X~= 
    Y~= 
  • Funktsiooni ja pöörd­funktsiooni graafikud 

Graafikud 1-5

Graafikud 6-9

Ruutfunktsiooni graafik ja pöörd­funktsioon

Leia jooniste hulgast funktsiooni f(x) graafik ja koosta pöörd­funktsiooni avaldis y = f–1(x). Leia määramis- ja muutumis­piirkonnad ning miinimumid ja maksimumid.

  • Funktsiooni  f(x) = 8x – 4x2 graafik on nr .
  • Funktsiooni määrami- ja muutumis­piirkond:
    X =
    Y = 
  • Pöördfunktsioon:

y=±2

Märkus
Pöördfunktsiooni avaldise leidmisel kasuta ruutvõrrandi lahendivalemit.
  • Pöördfunktsiooni määramis- ja muutumis­piirkond:
    X~= 
    Y~= 
  • Funktsiooni f(x) miinimum  ja maksimum 
  • Funktsiooni  f(x) = x2 – 4x + 1 graafik on nr .
  • Funktsiooni määramis- ja muutumis­piirkond:
    X = 
    Y = 
  • Pöördfunktsioon:

y=±

Märkus
Pöördfunktsiooni avaldise leidmisel kasuta taandatud ruutvõrrandi lahendivalemit.
  • Pöördfunktsiooni määramis- ja muutumis­piirkond:
    X~= 
    Y~= 
  • Funktsiooni f(x) miinimum  ja maksimum .
  • Funktsiooni  f(x) = |x2 – 4| graafik on nr .
  • Funktsiooni määramis- ja muutumis­piirkond:
    X
    Y = 
  • Pöördfunktsioon:

 y=±x+4y=±

  • Pöördfunktsiooni määramis- ja muutumis­piirkond:
    X~= 
    Y~= 
  • Funktsiooni f(x) miinimum  ja maksimum 

Jäta meelde

Funktsiooni f(x) ja pöörd­funktsiooni f–1(x) graafikud on sümmeetrilised

  • y-telje suhtes.
  • sirge y = x suhtes.
  • sirge y = –x suhtes.
  • x- telje suhtes.