Harjutused

  • Mõtlemiseks
  • Määramispiirkond
  • Funktsiooni valem
  • Paarsus ja piirkonnad
  • Funktsiooni uurimine

Mõtlemiseks

  1. Kui sirge tõus on 1, siis on sellele sirgele vastava funktsiooni väärtused kogu määramispiirkonna ulatuses positiivsed.
  2. Kui sirge tõus on –1, siis on sellele sirgele vastava funktsiooni väärtused kogu määramispiirkonna ulatuses negatiivsed.
  3. Kui sirge tõus on –2, siis sellele sirgele vastav funktsioon on kogu määramispiirkonna ulatuses kahanev.
  4. Kui sirge algordinaat on 2, siis on sellele sirgele vastav funktsioon kogu määramispiirkonna ulatuses kasvav.
  1. Kui lineaarfunktsiooni graafiku tõus k > 0, siis saab null­kohti olla  .
  2. Seosel y = ax–1, kui 0 < a < 1, on   nullkohta.
  3. Mittetäielikul ruut­funktsioonil y = x2 + c saab olla ülimalt kaks nullkohta siis, kui 
  4. Väide. Mittetäielikul ruutfunktsioonil y = ax2 saab olla ülimalt kaks nullkohta. See väide on 
  5. Mittetäielikul ruut­funktsioonil y = ax2 + 1 puuduvad null­kohad, kui
  • a > 0.
  • a < 0.
  1. Funktsioonil f(x) = 2x3 – 3x2 + 4 ei ole vahemikus (–∞; 0) ühtegi ekstreemum­kohta. Funktsioon on selles vahemikus 
  2. Funktsioonil gx=x2x+32 ei ole vahemikus (–3; 0) ühtegi ekstreemum­kohta. Funktsioon on selles vahemikus 
  1. Funktsiooni hx=x-12x2+1 ekstreemumid on 2 ja 0. Ekstreemum­kohad on vastavalt
     ja .
  2. Funktsiooni kx=x2-4x2+4 ekstreemum­koht on null. Funktsioon kasvab piirkonnas
  • (0; ∞).
  • (–∞;0).
  • (4; ∞).
  • (–∞; 4).

1. Funktsioon y = f(x) on paaris­funktsioon ja f(2) = –3.

Uuri funktsiooni väärtust kohal –2.

  • f(–2) > 0
  • Pole võimalik leida.
  • f(–2) ∈ ℝ
  • f(–2) = –3

2. Funktsioon y = f(x) on paaritu funktsioon ja f(–2) = 6.

Uuri funktsiooni väärtus kohal 2.

  • f(2) = 6
  • Pole võimalik leida.
  • f(2) = –6
  • on paaritu arv
  1. fx=4x+2 pöörd­funktsioon on y=.
  2. fx=-3x+2 pöörd­funktsioon on y= .
  3. fx=1-2x-3 pöörd­funktsioon on y= + .

Määramispiirkond

Funktsioon katkeb y=x9-x2, kui

  • x = 3
  • x = –3
  • x = 9
  • x = –9
  • x = 0
  • x = 1

Funktsiooni y = 2(x – 2)–1 + x–1 katkevus­kohad on:

  • x = 0
  • x = 1
  • x = 2
  • x = –2
  • x = –1
  • puuduvad

Funktsioon y=1x+x+2 katkeb, kui

  • x = –2
  • x = –1
  • x = 0
  • x = 2
  • x = 1
  • x ∈ ∅

Juured valemis

Leia funktsiooni määramispiirkond.

1) y=x2-4

  • (–∞; 2)
  • (–∞; 2]
  • (–∞; –2]
  • (–2; 0)
  • (–2; ∞)
  • [2; ∞)
  • (0; ∞)
  • (–2; 0]
  • [–2; ∞)

2) y=x-2+x+13

  • (–∞; 2)
  • (–∞; 2]
  • (–∞; –2]
  • (–2; 0)
  • (–2; ∞)
  • [2; ∞)
  • (0; ∞)
  • (–2; 0]
  • [–2; ∞)

3) y=x+1x+2-2x2-2x

  • (–∞; 2)
  • (–∞; 2]
  • (–∞; –2]
  • (–2; 0)
  • (–2; ∞)
  • (2; ∞)
  • (0; ∞)
  • (–2; 0]
  • [–2; ∞)

y=4x-x2x2-5x+6

  • Määramispiirkonna tingimus
  • 4x-x2x2-5x+6>0
  • 4x-x2x2-5x+6=0
  • 4x-x2x2-5x+60
  • 4x-x2x2-5x+60
  • Kriitilised punktid 
  • –4
  • –3
  • –2
  • –1
  • 0
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5

Vastus

X =

y=3x-x2-2+5x-102-4x

Vali avaldised, mille järgi leida määramispiirkond.

  • 3xx2 – 2 = 0
  • 3xx2 – 2 ≠ 0
  • 3xx2 – 2 ≥ 0
  • 3xx2 – 2 > 0
  • 2 – 4x = 0
  • 2 – 4x ≠ 0
  • 2 – 4x ≥ 0
  • 2 – 4x > 0

Vastus

Määramispiirkond on

X = 

1)y=3-x+3x 

  • (–∞; 3)
  • (–∞; 3]
  • (–∞; 3]\{0}
  • (–∞; 3)\{0}

2) y=x2-13x+6 

  • (–∞; –2)
  • (–2; ∞)
  • [–2; ∞)
  • (–∞; –2]

3) y=9x1-x2  

  • (–∞; –1) U (–1; 0)
  • (–∞; –1) U (–1; 0]
  • [0; ∞)\{1}
  • (0; ∞)\{1}

Funktsiooni valem

Parameetri leidmine

Leia ruutfunktsioonide puuduvad kordajad.

Parabool y = ax2 + 2 läbib punkti K(1; –1).

Vastus

a = 

Selle funktsiooni kasvamisvahemik on

X↑ = (;  ).

Kopeeri lõpmatuse märk siit ∞ või sisesta inf (-inf).

Parabool y = –x2 + bx läbib punkti A(–3; 3).

Vastus

b = 

Selle funktsiooni muutumispiirkond on

= (;  ].

Kopeeri lõpmatuse märk siit ∞ või sisesta inf (-inf).

Parabool y = ax2 – 6x läbib punkti B(2; –4).

Vastus

a = 

Selle funktsiooni negatiivsus­piirkond on

X = (;  ).

Parabool y = x2 + bx + c läbib punkte A(1; 2) ja B(4; 5).

Vastus

b ja c

Parabooli haripunkt on
H().

Funktsiooni väärtuste hulk on

  • (1; ∞)
  • [1; ∞)
  • (2; ∞)
  • [2; ∞)
  • [–1; ∞)
  • (–1; ∞)

Parabool y = ax2 + bx + c läbib punkte A(0; –3), B(2; 3) ja C(4; –15).

Vastus

  • a= 
  • b
  • c
  • Parabooli telg x =  
  • Funktsiooni ekstreemum
    y =  on 

Parabool f(x) = ax2 + bx + c läbib punkte A(–1; 2), B(1; 0) ja C(2; 5).

Vastus

  • a =  
  • b 
  • c
  • Parabooli telg  x = 
  • Funktsiooni g(x) = |f(x)| ekstreemumid on:
  • –1
  • –1,125
  • –0,5
  • 0
  • 1
  • 0,5
  • 1,125
  • puuduvad

Peegeldus abstsissteljest

  • y = x2 – 2x
  • y = –x2 + 2x
  • y = –x2 – 2x
  • y = –x2 + 2x – 2
  • y = –x2 – 2x – 2

Peegeldus ordinaatteljest

  • y = x2 – 2x
  • y = –x2 + 2x
  • y = –x2 – 2x
  • y = –x2 + 2x – 2
  • y = –x2 – 2x – 2

Peegeldus punktist (0; –1)

  • y = x2 – 2x
  • y = –x2 + 2x
  • y = –x2 – 2x
  • y = –x2 + 2x – 2
  • y = –x2 – 2x – 2

Peegeldus abstsissteljest

  • y = x3 – 1
  • y = x3 + 1
  • y = –x3 + 1
  • y = –x3 – 1

Peegeldus ordinaatteljest

  • y = x3 – 1
  • y = x3 + 1
  • y = –x3 + 1
  • y = –x3 – 1

Peegeldus punktist (0; 0)

  • y = x3 – 1
  • y = x3 + 1
  • y = –x3 + 1
  • y = –x3 – 1

Paarsus ja piirkonnad

  • y=x+212
  • y=x23
  • y=x-3
  • paaris
  • paaritu
  • pole kumbki

        Ühine vahemik

        Leia funktsioonide ühine kasvamis- ja kahanemisvahemik.

        y = –x2 + 5

        y = –x – 1

        • Parabooli haripunkti abstsiss on .

        Ühine kasvamis­vahemik

        • (0; ∞)
        • (–∞; –2)
        • (–∞; 0)
        • (–2; ∞)

        Ühine kahanemis­vahemik

        • (0; ∞)
        • (–∞; –2)
        • (–∞; 0)
        • (–2; ∞)

        y = –5x–1

        yx2 + 4x + 3

        • Parabooli haripunkt on
          H().  

        Ühine kasvamis­vahemik

        • (0; ∞)
        • (–∞; –2)
        • (–∞; 0)
        • (–2; ∞)

        Ühine kahanemis­vahemik

        • (0; ∞)
        • (–∞; –2)
        • (–∞; 0)
        • (–2; ∞)

        yx22x + 1 

        y=-x+3

        • Parabooli haripunkt
          H().

        Ühine kasvamis­vahemik

        • (1; ∞)
        • (–∞; 1)
        • (–3; ∞)
        • (–3; 1)
        • (–1; ∞)

        Ühine kahanemis­vahemik

        • (1; ∞)
        • (–∞; 1)
        • (–3; ∞)
        • (–3; 1)
        • (–1; ∞)

        Ühine piirkond

        Leia funktsioonide kõik nullkohad ning ühine positiivsus- ja negatiivsus­piirkond.

        y = x2 – x – 2

        y = –x – 1

        • Nullkohad:
        • –2
        • –1
        • 0
        • 1
        • 2

        Ühine positiivsus­piirkond

        X+ = 

        Ühine negatiivsus­piirkond

        X = 

        y = x + 2

        y = x2 – 2x – 8

        • Nullkohad:
        • –4
        • –2
        • –1
        • 2
        • 4

        Ühine positiivsus­piirkond

        X+ = 

        Ühine negatiivsus­piirkond

        X- = 

        Funktsiooni uurimine

        y = (x – 5)3

        • (–∞; –5)
        • (–∞; 5)
        • (–∞; 0)
        • (–5; ∞)
        • (5; ∞)
        • (0; ∞)
        • {–5}
        • {5}
        • {–5; 5}

        X

        X0

        Y

        X↑ = 

        X+

        X↓ = 

        X

        X

        y = (x + 5)2

        • ℝ\{–5}
        • (–∞; –5)
        • (–∞; 5)
        • (–∞; 0)
        • (–5; ∞)
        • (5; ∞)
        • (0; ∞)
        • [0; ∞)
        • {–5}
        • {5}
        • {–5; 5}

        X

        X0

        Y

        X↑ = 

        X+

        X↓ = 

        X

        X

         y=5x-5

        • ℝ\{0}
        • ℝ\{5}
        • (–∞; –5)
        • (–∞; 5)
        • (–∞; 0)
        • (–5; ∞)
        • (5; ∞)
        • (0; ∞)
        • [0; ∞)
        • {–5}
        • {5}
        • {0}

        X

        X0

        Y

        X↑ = 

        X+

        X↓ =  ja 

        X

        X

        Vali uurimiseks sobiv joonis slaideri abil

        y = |x2 – 3x|

        • ℝ∖{0; 3}
        • {0; 3}
        • {1,5}
        • {0; 1,5; 3}
        • (–∞; 0)
        • (–∞; 0]
        • (0; ∞)
        • [0; ∞)
        • (0; 1,5)
        • (1,5; 3)
        • (3; ∞)

        X

        X1↑ = 

        Y

        X2↑ = 

        X+

        X1↓ = 

        X

        X2↓ = 

        X0

        Xmax

        Xmin

        y = x(x + 3)

        • ℝ∖[–3; 0]
        • ℝ∖(–3; 0)
        • {–3; 0}
        • {–1,5}
        • (–∞; –1,5)
        • (–∞; –3)
        • (–2,25; ∞)
        • [–2,25; ∞)
        • (–1,5; ∞)
        • (–3; 0)
        • (–3; ∞)
        • (0; ∞)

        X

        X↑ = 

        Y

        X↓ = 

        X+

        Xmax

        X

        Xmin

        X0

        Vali uurimiseks sobiv joonis slaideri abil

        y=x+2

        • (–∞; –2)
        • (2; ∞)
        • (–2; ∞)
        • [–2; ∞)
        • [2; ∞)
        • (0; ∞)
        • [0; ∞)
        • ℝ∖(–2; 2)
        • {–2}
        • {2}
        • {–2; 2}
        • {0}

        X

        X0

        Y

        X↑ = 

        X+

        X↓ = 

        X = 

        ymin

        y=x2-4.

        • (2; ∞)
        • (–∞; –2)
        • (–2; ∞)
        • [2; ∞)
        • [–2; ∞)
        • (0; ∞)
        • [0; ∞)
        • ℝ∖(–2; 2)
        • ℝ∖[–2; 2]
        • {–2}
        • {2}
        • {–2; 2}
        • {0}

        X

        X0

        Y

        X↑ = 

        X+

        X↓ = 

        X = 

        ymin

        y=2x-4

        • (2; ∞)
        • (–∞; –2)
        • (–2; ∞)
        • [2; ∞)
        • [–2; ∞)
        • (0; ∞)
        • [0; ∞)
        • ℝ∖(–2; 2)
        • {–2}
        • {2}
        • {–2; 2}
        • {0}

        X

        X0

        Y

        X↑ = 

        X+

        X↓ = 

        X = 

        ymin

        Vali uurimiseks sobiv joonis slaideri abil