Geomeetriline jada
Meeldetuletus
- Kui jada esimene liige on a1 ja tegur q, siis avaldub üldliige kujul
an = a1 ⋅ qn–1, n ∈ ℕ.
- Kui a1 = 1, siis
an = qn–1
- Kui q > 1, siis jada kasvab.
- Kui 0 < q < 1, siis jada kahaneb või hääbub.
Märka
Kui avaldises an = qn–1 oleks n reaalarv, siis peab alus q olema positiivne, sest negatiivsest alusest ei saa kõiki astmeid leida.
Näiteks
Kui astendaja on 0,5 või –0,75, siis negatiivsest alusest astet ei eksisteeri.
Üldistus
Kui avaldises an = qn–1 on astendajaks reaalarv, siis
saame teha üldistuse
y = qx, x ∈ ℝ.
Kas see on funktsioon?
Argument astendajas
Eksponentfunktsioon
Eksponentfunktsioon avaldub kujul
y = ax,
x ∈ ℝ, a > 0, a ≠ 1.
Arvu a nimetatakse eksponentfunktsiooni aluseks.
Eksponentfunktsioon y = ax on üks põhilistest elementaarfunktsioonidest.
Märka
- Eksponentfunktsiooni alus a ≠ 1, sest sel juhul taandub eksponentfunktsioon lihtsalt konstantseks funktsiooniks
y = 1.
- Eksponentfunktsiooni alus ei saa olla negatiivne, sest negatiivsest alusest ei ole võimalik kõiki astmeid leida.
Näide 1
On eksponentfunktsioon | Pole eksponentfunktsioon |
y = 17x | y = (–17)x |
y = –9 ⋅ 6x+2 | y = 9 ⋅ (6x)2 |
y = (0,001)x | y = 0,001 ⋅ 1x |
y = –29–x | y = (–29)–x |
Eksponentfunktsiooni graafik
Graafiku uurimine
- Muuda liuguri abil eksponentfunktsiooni aluse a väärtust.
- Vaatle graafikut, kui a > 0.
- Vaatle graafikut, kui 0 < a < 1.
- Uuri joonist, kui a = 1, a = 0 ja a < 0.
Märka
Jooniselt paistab, nagu puudutaks graafik x-telge. Tegelikult graafik x-telge ei puuduta, vaid läheneb sellele.
- X =
- Y =
- X+ =
- X– =
- Funktsioon on kasvav, kui
- Funktsioon on kahanev, kui
- f(0) =
Näide 2

- Joonisel on funktsiooni y = ex graafik.
- Arvuga e tutvusid juba jada piirväärtuse teema juures.
Märka
Iga eksponentfunktsiooni y = ax saab teisendada kujule
y = ebx.
Selleks tuleb teisendada astme alus Euleri arvu e astmeks
a = eb.
Graafiku teisendused
- Funktsioonide y = ax ja y = a–x graafikud
- on sümmeetrilised y-telje suhtes.
- on sümmeetrilised x-telje suhtes.
- ei ole sümmeetrilised.
- Mõlemad graafikud lõikavad ordinaattelge punktis
(; ).
- Lõikepunkt abstsissteljega
- Vabaliige c nihutab graafikut c ühiku võrra
- üles, kui c > 0.
- alla, kui c > 0.
- üles, kui c < 0.
- alla, kui c < 0.
- Teisenduse käigus graafiku kuju
- Graafik lõikab ordinaattelge punktis
(0; ).
- Funktsioonil on üks nullkoht, kui
- c > 0.
- c < 0.
- c ≤ 0.
- c ≥ 0.
- Muutumispiirkond
Y = ; ∞).
- Kordaja b graafiku kuju.
- Funktsiooni y = b ⋅ ax graafik lõikab ordinaattelge punktis
(; ).
- Muutumispiirkond
Kui b > 0, siis Y = .
Kui b < 0, siis Y = .
- Funktsiooni y = 0,2⋅ 2x graafik kasvab kui y = 2x graafik.
- Funktsiooni y = 2⋅ 2x graafik kasvab kui y = 2x graafik.
Märka
Kui b = –1, siis
y = –ax.
Seda kuju ei tohi segamini ajada negatiivse alusega avaldisega
y = (–a)x,
mis pole eksponentfunktsioon.
NB! Viimane võrdus võib olla geomeetrilise jada liige, kui x ∈ ℕ.
Harjuta ja treeni


f(–3) = ja g(1) =

- f(0) = ja f(1) =.
- g(0) = ja g(1) = .
- Kui f(x) = 2,6, siis x ≈ .
- Kui g(x) = 2,6, siis x ≈ .

Süsteem nr 1
x =
- –2
- 0
- 1
- 2
- 3
- 5
- 8
- 10
y =
- –2
- 0
- 1
- 2
- 3
- 5
- 8
- 10
Süsteem nr 2
x =
- –2
- 0
- 1
- 2
- 3
- 5
- 8
- 10
y =
- –2
- 0
- 1
- 2
- 3
- 5
- 8
- 10
Süsteem nr 3
x =
- –2
- 0
- 1
- 2
- 3
- 5
- 8
- 10
y =
- –2
- 0
- 1
- 2
- 3
- 5
- 8
- 10
Süsteem nr 4
x =
- –2
- 0
- 1
- 2
- 3
- 5
- 8
- 10
y =
- –2
- 0
- 1
- 2
- 3
- 5
- 8
- 10

- Sirge
lõikub funktsiooni y = ax graafikuga punktides abstsissidega 1 ja –1.
Astme alus a = . - Sirge
lõikub funktsiooni y = ax graafikuga punktides ordinaatidega 4 ja 0,5.
Astme alus a = .
Jäta meelde
- Eksponentfunktsioon y = ax on kasvav, kui
- Eksponentfunktsioon y = ax on kahanev, kui
- Eksponentfunktsiooni y = ax graafik läbib punkti