Astendaja otsimine
- 2x = 32
x = - 5a = 625
a = - 0,1 = 10m
m = - 29k = 1
k =
Kui astendaja pole täisarv, võib üritada proovimise teel vastuse leidmist, aga see lahendusviis on tülikas.
Proovi leida astendaja s kümnendiku täpsusega.
2s = 111,43
- Vahetult millise kahe täisarvu vahele jääb s?
< s <
- Leia astendaja ligikaudne väärtus .
s ≈
Uus operaator
Astendaja leidmiseks on vastav operatsioon, mida nimetatakse logaritmimiseks.
Mingi arvu logaritmimise tulemust nimetatakse logaritmiks.
Märka
Termin logaritm on pärit kreeka keelest:
– mõistlik
– arv
Logaritmi alus 10 ja e
Logaritmi alus
- Kui logaritmi alus on 10, siis nimetatakse seda kümnendlogaritmiks ja selle tähistuses log jäetakse alus märkimata.
- Kui logaritmi aluseks on arv e, siis nimetatakse seda naturaallogaritmiks ja tähistatakse sümboliga ln.
Märka
- Logaritm eksisteerib vaid positiivsest arvust b ning logaritmi alus a saab olla vaid positiivne, välja arvatud arv 1.
- Logaritm selle alusest on alati 1.
loga a = 1, sest a1 = a
- Logaritm ühest on alati null.
loga 1 = 0, sest a0 = 1
- log 1000 =
- log 1000000 =
- log 0,0001 =
- log 0,1 =
- log 1 =
- ln e10 =
Harjuta ja treeni
- log3 81 =
- log2 64 =
- log7 49 =
- log0,5 2 =
- log2 0,25 =
- log5 0,2 =
- log5 N = –2, siis N =.
- log N = 4, siis N =.
- log2 N = 5, siis N =.
- log3 N = 3, siis N =.
- log2 N =–3, siis N =.
- log4 N =–1, siis N =.
- loga 64 = 6,
siis a6 = 64 ja a =. - loga 0,5 = –1,
siis a–1 = 0,5 ja a =. - loga 625 = 4,
siis a4 = 625 ja a =. - loga 16 = –4,
siis a–4 = 16 ja a =. - loga 0,001 = 3,
siis a3 = 0,001 ja a =. - loga 81 = 2,
siis a2 = 81 ja a =.