Arkusfunktsioon
Lõpmata mitmene funktsioon
Perioodilise funktsiooni väärtused korduvad iga perioodi järel. Järelikult on lõpmatult palju argumendi väärtusi, mille korral funktsioonil on üks kindel väärtus.
Kõik need arvväärtused on aga pöördfunktsiooni väärtusteks, mis seatakse vastavusse esialgse funktsiooni konkreetsele väärtusele.
Sellest järeldub, et iga perioodilise funktsiooni y = f(x) pöördfunktsioon y = g(x) on lõpmata mitmene funktsioon.
Märka
- Trigonomeetrilised funktsioonid on perioodilised ja seega on nende pöördfunktsioonid lõpmata mitmesed funktsioonid.
- Nende funktsioonide väärtusteks on nurgad.
Arkusfunktsioon
Kui funktsiooni väärtuseks on nurk, siis saab sellele panna vastavusse ringjoone kaare, mille kesknurgaks see nurk on.
Et kaar on ladina keeles arcus, siis nimetataksegi trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioone arkusfunktsioonideks
y = Arcsin x, y = Arccos x,
y = Arctan x ja y = Arccot x.
Näide 1

Funktsiooni y = sin x ja selle pöördfunktsiooni y = Arcsin x graafikud on sümmeetrilised sirge y = x suhtes
Arkussiinus
Ühene ja mitmene
- Mitmesed funktsioonid jaotatakse ühesteks osadeks ehk harudeks.
- Funktsioonil y = Arcsin x on lõpmatult palju üheseid harusid. Selle funktsiooni ühest haru, mille väärtused asuvad lõigul
[–0,5π; 0,5π],
nimetatakse peaharuks ja tähistatakse
y = arcsin x.
- Funktsioon y = arcsin x on üks põhilistest elementaarfunktsioonidest.

Märka
Et mitmest ja ühest funktsiooni omavahel eristada, tähistame mitmest funktsiooni suure ja ühest funktsiooni väikese algustähega.
- Mitmene funktsioon
y = Arcsin x.
- Ühene funktsioon
y = arcsin x.
Arkussiinuse väärtus
Arkusfunktsiooni y = arcsin x väärtuseks on absoluutväärtuselt vähim nurk y, mille siinus on x.
y = arcsin x ⇔ x = sin y,
x ∈ [–1; 1], y ∈ [–0,5π; 0,5π].
y = arcsin x

Arkussiinusfunktsioon on paaritu funktsioon, st
arcsin(–x) = –arcsin x.
Näide 2
- Kui x = 0,5, siis absoluutväärtuselt vähim nurk on
- Kui x = –0,5, siis absoluutväärtuselt vähim nurk on
- Kui x = 1,1 , siis arkussiinusel väärtus puudub, kuna ei ole sellist nurka, mille siinus oleks ühest suurem.
Kraadid | Radiaanid | |
arcsin 90 | ||
arcsin 0 | ||
arcsin (–1) |
Arkuskoosinus
Arkuskoosinuse väärtus
- Arkusfunktsiooni y = arccos x väärtuseks on vähim mittenegatiivne nurk y, mille koosinus on x.
y = arccos x ⇔ x = cos y,
x ∈ [–1; 1], y ∈ [0; π].
- Funktsioon y = arccos x on üks põhilistest elementaarfunktsioonidest.
y = arccos x

Arkuskoosinusfunktsioon pole paaris ega paaritu funktsioon.
Märka
Negatiivse argumendi –x arkuskoosinuse leidmiseks võib kasutada seost
arccos(–x) = π – arccos x
arccos(–x) = 180° – arccos x.
Näide 3
- Kui x = 0,5, siis vähim mittenegatiivne nurk on
- Kui x = –0,5, siis vähim mittenegatiivne nurk on
- Kui x = 2, siis arkuskoosinusel väärtus puudub, sest ei leidu nurka, mille koosinus oleks ühest suurem.
Kraadid | Radiaanid | |
arccos 0 | ||
arccos 45 | ||
arccos (–1) |
Harjuta ja treeni
X =
Y =
X0 =
X+ =
X– =
X↑ =
X↓ =

X =
Y =
X0 =
X+ =
X– =
X↑ =
X↓ =

- arccos 1 = ° = rad
Jäta meelde
- arcsin x on nurk, mille siinus on x.
- arccos x on nurk, mille koosinus on x.
- arcsin(–x) =
- arccos(–x) =