Põhi­võrrandite sin x = a ja cos x = a lahendi­valemid

  • Arkusfunktsioonid
  • Põhivõrrandi sin x = a lahendivalem
  • Põhivõrrandi cos x = b lahendivalem

Arkusfunktsioonid

Arkussiinus

Arkussiinuse arcsin a väärtuseks on absoluutväärtuselt vähim nurk φ, mille siinus on a.

Arkuskoosinus

Arkuskoosinuse arccos b väärtuseks on vähim mittenegatiivne nurk φ, mille koosinus on b.

  • arcsin(–x) = 
  • arccos(–x) = 

Taskuarvuti kasutamine

Kalkulaatoril saab arkussiinust ja arkuskoosinust leida sama klahviga, millega leitakse siinust ja koosinust. 

Selleks tuleb enne üle minna pöördoperatsiooni või teise taseme režiimile, vajutades sõltuvalt kalkulaatori tüübist klahvile 2nd, Shift või muule vastavale klahvile. Seejuures tuleb jälgida, kas nurk saadakse kraadides või radiaanides.

  1. arcsin 0,5 = °
  2. arccos 0,5 = °
  3. arcsin (–0,5) = °
  4. arccos (–0,5) = °
  1. arcsin 0,8 ≈ °
  2. arccos 0,8 ≈ °
  3. arcsin (–0,65) ≈ °
  4. arccos (–0,65) ≈ °

Põhivõrrandi sin a lahendivalem

Põhivõrrandi sin x = a lahendivalem 

x = (–1)n arcsin anπ, n ∈ ℤ

  • Kui n on paarisarv, siis (–1)n = 1.
  • Kui n on paaritu arv, siis (–1)n = –1.

Märka

  • Võrrandi sin x = 1 lahendivalem on

x = 0,5π + 2nπ, n ∈ ℤ.

  • Võrrandi sin x = –1 lahendivalem on

x = –0,5π + 2nπ, n ∈ ℤ.

Lahendivalemi tuletus

Valemi tuletus

Lahendame võrrandi sin x = a. 

  1. Joonestame funktsiooni y = sin x graafiku ja sirge y = a vahemikus (–π; 2π). Konkreetsuse mõttes eeldame, et a > 0.
  1. Leiame lahendid vahemikus (–π; 2π).
    • üheks lahendiks on arcsin a = φ,
    • teiseks lahendiks on (π – φ).
    • lahendid asetsevad esimese lahendiga φ sümmeetriliselt sirge x = 0,5π suhtes.
  2. Leiame lahendihulgad.
    • ülejäänud lahendid erinevad neist kahest täisarv korda perioodi 2π võrra. Järelikult saame kaks lahendihulka (k ∈ ℤ).

xk, 1 = φ + k ⋅ 2π

xk, 2 = π – φ + k ⋅ 2π = –φ + (2k + 1)π

  1. Koostame lahendivalemi.
    • esimeses lahendihulgas on π korrutatud paarisarvuga 2k ja nurk φ on plussmärgiga.
    • teises hulgas on π kordaja paaritu arv (2k + 1) ning nurk φ on miinusmärgiga. See võimaldab need hulgad kokku võtta kujul

xn = (–1)n ⋅ φ + nπ = (–1)n ⋅ arcsin a + nπ, ∈ ℤ.

Näide 1

Lahendame võrrandi sin x = –0,5.

Lahendus ja vastus

Lahendivalemi põhjal saab kõik lahendid esitada ühe avaldisega.

x=-1n·arcsin-0,5+nπ
=
-1n·-π6+nπ
​=
-1n+1·π6+nπ
=
​(–1)n+1 ⋅ 30° + n ⋅ 180°,
∈ ℤ

Kontroll

Siinusfunktsiooni korral piisab kahe järjestikuse erilahendi kontrollimisest.

  1. Kui n = 0, siis x1 = –30° ja sin(–30°) = –0,5.
  2. Kui n = 1, siis x2 = 30° + 180° = 210° ja sin 210° = –0,5.
  • -π3
  • -π4
  • -π6
  • π6
  • π4
  • π3
  • 2π3
  • 3π4
  • 5π4
  • 4π3

Võrrand

n = 0

n = 1

sinx=32

sinx=-32

sinx=22

sinx=-22

Põhivõrrandi cos x = a lahendivalem

Põhivõrrandi cosxa lahendivalem 

x = ±arccos a + 2nπ, ∈ ℤ

Märka

  • Võrrandi cos x = 1 lahendivalem on

x = 2nπ, n ∈ ℤ.

  • Võrrandi cos x = –1 lahendivalem on

x = (2n + 1)π, n ∈ ℤ.

Lahendivalemi tuletus

Valemi tuletus

Valem

Lahendame võrrandi cos xa. 

  1. Joonestame funktsiooni y = cos x graafiku ja sirge y = a vahemikus (–1,5π; 1,5π). Konkreetsuse mõttes eeldame, et a < 0.
  1. Leiame lahendid vahemikus (–1,5π; 1,5π).
    • üheks lahendiks on arccos a = φ.
    • teiseks lahendiks on –φ.
    • et koosinusfunktsioon on paarisfunktsioon, siis asetsevad lahendid sümmeetriliselt y-telje suhtes.
  2. Leiame lahendihulgad.
    • ülejäänud lahendid erinevad neis kahest täisarv korda perioodi 2π võrra. Järelikult saame kaks lahendihulka.

xk, 1 = φ + ⋅ 2π

xk, 1 = –φ + k ⋅ 2π

  1. Lahendivalem. Need hulgad saab kokku võtta kujul

x = ±φ + n ⋅ 2π
=

±arccos a + 2nπ, n ∈ ℤ.

Näide 2

Lahendame võrrandi cosx = –0,5.

Lahendus ja vastus

Lahendivalemi põhjal saab kõik lahendid esitada ühe avaldisega.

x = ±arccos(–0,5) + 2nπ
=

 ±(π – arccos 0,5) + 2nπ
​=

±2π3+2nπ 
=​
±120° + n ⋅ 360°, n ∈ ℤ

Kontroll

Koosinusfunktsiooni korral võib piirduda ühe erilahendi kontrollimisega.

Kui  n = 0, siis x1 = 120° ja x2 = –120°,

cos 120° = cos(–120°) = –0,5.

  • -5 π 6
  • -3 π 4
  • - π 3
  • - π 4
  • - π 6
  • π 6
  • π 4
  • π 3
  • 2 π 3
  • 3 π 4
  • 5 π 6
  • 4 π 3

Võrrand

Väiksem

Suurem

cosx=32

cosx=-32

cosx=22

cosx=-22

Harjuta ja treeni

Põhivõrrand siinusega

  1. sin 2x = 0,5
  • x=-1n·π6+nπ
  • x=-1n·π3+nπ
  • x=-1n·π3+2nπ
  • x=-1n·π12+nπ2
  1. sinx2=32
  • x=-1n·2π3+nπ
  • x=-1n·π3+nπ
  • x=-1n·2π3+2nπ
  • x=-1n·π3+2nπ
  1. sinπ6+x=-1
  • x=-1n·π2-π6+nπ
  • x=-1n·π2+π6-nπ
  • x=-1n+1·π2+π6-nπ
  • x=-1n+1·π2-π6+nπ
  1. sinπ3-x=1
  • x=-1n·π2-π3+nπ
  • x=-1n·π2+π3-nπ
  • x=-1n+1·π2+π3-nπ
  • x=-1n+1·π2-π3+nπ

Põhivõrrand koosinusega

  1. cos 2x = 0,5
  • x=±π6+2nπ
  • x=±π6+nπ
  • x=±π3+nπ
  • x =±2π3 +4nπ
  1. cosx2=32
  • x=±π3+4nπ
  • x=±π6+2nπ
  • x=±π3+2nπ
  • x =±2π3 +4nπ
  1. cosπ3+x=1
  • x=±π2+2nπ-π3
  • x=±π2+nπ-π3
  • x=2nπ+π3
  • x=2nπ-π3
  1. cosπ6-x= -1
  • x=±π2+2nπ-π6
  • x=±π2+nπ-π6
  • x=5π6+2nπ
  • x=7π6+2nπ

Jäta meelde

  • ±
  • (–1)n
  • 2nπ
  • nπ
  • arcsin b
  • arccos b
  • n ∈ ℤ
  • n ∈ ℝ
  • Võrrandi sin x = b lahendivalem on

x =   + 

  • Võrrandi cos x = b lahendivalem on

x =   +