Meedia roll ühiskonnas

Loe kahe filmi – „Karujaht Pärnumaal“ ja „Laenatud naene“ – tutvustust, mis on avaldatud Eesti filmi andmebaasis (www.efis.ee). Miks peetakse esimeseks Eesti mängufilmiks seni Johannes Pääsukese loodut?

Laenatud naene (1913)

Tõenäoliselt esimene Eestis filmitud mängufilm

Peategelane elab muretut poissmeheelu. Rikkalt onult elamisraha saamiseks on ta aga luisanud, et on võtnud naise. Kui onu oma kirjas teatab peatsest küllatulekust, asub peategelane külaskäigu ajaks „laenunaest“ otsima.

***

Filmiteadlaste arvates on tegu esimese, 1913. aastal Eestis filmitud mängufilmiga, mitte esimese eestlaste tehtud mängufilmiga, milleks jääb siiski Johannes Pääsukese „Karujaht Pärnumaal“ (Jaak Lõhmus).

„Laenatud naene“ on tõenäoliselt valminud 1913. aastal ja seni arvati, et film pole säilinud. 2014. aasta augustis leidis aga Moskva lähistel Belõje Stolbõs asuva Gosfilmofondi vanemkuraator Pjotr Bagrov seni tuvastamata filmide seast ilma vahekirjade ning algustiitriteta tummfilmi, milles nähtavad euroopaliku linna vaated võisid viidata Tallinnale ning andsid filmi identifitseerimisel Eestisse toova juhtlõnga. Eesti poolelt aitas filmi ­tuvastada filmiajaloolane Lauri Kärk.

• Otsige Eesti filmi andmebaasist (www.efis.ee) üles Johannes Pääsukese film „Karujaht Pärnumaal“, tutvuge põgusalt taustainfoga (vt mh „Filmi poliitilisest taustast“ rubriigis „Huvitavat lugemist“) ja vaadake filmi.
• Meedia kohta on öeldud, et see on ühiskonna valvekoer. Korraldage klassis selleteemaline vestlusring. Arutlege järgmiste küsimuste toel, põhjendage oma seisukohti, tooge näiteid oma seisukohtade kinnituseks.
• Mida see ütlus tähendab?
• Keda või mida peab meedia valvama?
• Missugune on ajakirjaniku roll ja vastutus?
• Kuidas saab meedia muuta elu paremaks?
• Kas meedia võib elu parandamise asemel ka mingeid probleeme süvendada?

Vaata põgusalt teksti järel olevaid küsimusi ja loe teksti. Seejärel arutlege teksti üle klassis nendelesamadele küsimustele tuginedes ja tehke kokkuvõte, missugust pilti maailmast ajakirjandus püüab luua.

Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on, nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks

„Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: liba­uudislehekülgi ja veendumusmeediat,“ märgib ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

Hankisin hiljuti uue fotoaparaadi. Üks selle kõige vahvamaid omadusi on teravdamis­mehhanism, mis võimaldab saada fookusesse korraga palju vaateväljal asetsevaid punkte. Mu vana fotoaparaadi üks suurimatest puudustest oligi see, et fokuseerimispunkte oli vaid üks, keset kaadrit.

Kui eile õhtul selle aparaadiga puude kohal siravat kuud pildistasin, jõudis minuni üks arusaam.

Mõne viimase aasta jooksul on ka eestikeelsesse keeleruumi levinud väljend „peavoolumeedia“. Nii palju kui ma olen aru saanud, peavad selle väljendi kasutajad silmas iga­sugust harjumuspärast ajakirjandust, olenemata sellest, mis platvormil see lugejate, kuulajate või vaatajateni jõuab.

„Peavoolumeediale“ on üha avalikumalt tekkinud ka vastand, mille kohta puudub ­ühtselt mõistetav väljend. Lõuapoolikud on rääkinud „vastuvoolumeediast“ või „nire­meediast“, selle tegijad ja tarbijad pigem „alternatiivmeediast“.

Tõsi, näiteks Soome libauudiste- ja vihaõhutamislehekülje MV näitel tekib küsimus, kas selle nimetamine alternatiivmeediaks pole mitte sama, nagu kutsuks välikäimlat ­alternatiivrestoraniks. Aga see selleks.

Kõiki neid imelikke meedialaadseid tooteid iseloomustab üks ühine tegur – nad presenteerivad ennast kui lõpliku ja vaieldamatu tõe allikaid. Nad ükski ei ole seda – sest ükski meediaväljaanne ei saagi seda juba oma loomuse poolest olla –, aga esitlevad end nii.

Siin aga tuleb eristada kaht erisugust „vastuvoolumeedia“ allhoovust.

Ühe moodustavad libauudiseid (see tähendab, et täiesti valelikke ja väljamõeldud ­uudiseid) ning viha teadlikult levitavad veebilehed või väljaanded. Nood võivad küll ­deklareerida, et on lõpliku ja vaieldamatu tõe allikad, aga nad ise ka ei usu seda. Kusagil neid treivates töötubades naerdakse omakeskis pihku ja õhutatakse teineteist veel suuremat jampsi kokku kirjutama.

Selliste libauudistehaste rolli on täheldatud kogu maailmas Lähis-Ida konfliktidest ­Ukrainani ja sealt USA valimisvõitluseni. Nende ainuke motivaator on omakasu, suuremalt jaolt raha – tulgu see siis klikkidest ja reklaamirahadest või mõnest propagandist­likust riigistruktuurist.

Teise allhoovuse moodustavad aga sellised meedialaadsed tooted, mida ma nimetaks veendumusmeediaks.

Raha on nende jaoks samuti vajalik, kuid see pole nende tegevuse eesmärk, vaid ­tegevust käimas hoidev kütus. Veendumusmeedia tegevuse alus on nende loojate ideoloogi­lise, religioosse või poliitilise maailmapildi levitamine võimalikult paljudeni. Teatud ­mõttes misjonäritöö.

Ja kui libauudiste treialid ühel hetkel ise ka tunnistavad, mida nad teevad – nagu ­näiteks USA valimistel Donald Trumpi edule kaasa aidanud Makedoonia Velesi linna ­teismelised ajalehe Helsingin Sanomat intervjuus läinud aasta detsembris –, siis veendumus­meedia tegijad ei saa arugi, et miski valesti on.

Ei saa aru sellepärast, et nagu mu vanal fotoaparaadil, on neil keset kaadrit vaid üks fokuseerimispunkt. Oma usk, oma veendumused selle kohta, mis on õige. Ja kõik, mis sellega täpipealt kokku ei lange, tundub kas kahtlane, kallutatud või suisa vale.

Kogu laiast ilmast kanduv informatsioon surutakse veendumusmeedias läbi selle ühe fookuspunkti nagu läbi nõelasilma – ning teiselt poolt väljub kohati juba tundmatuseni moondunud kraam, millele lüüakse ikkagi peale seesama lõpliku ja vaieldamatu tõe ­pitser.

Ka päris ajakirjanduses ilmuvat nähakse läbi sellesama nõelasilma: see, mis toetab oma maailmapilti, korjatakse üles; mis on neutraalne, jäetakse tähelepanuta; ning mis sellega kokku ei lähe, tõmmatakse liistule – koos süüdistusega kallutatuses, äraostetuses ja kõigis seitsmes surmapatus.

Samal ajal töötab tegelik ajakirjandus koos kõigi oma puudustega ikka nii nagu mu uus fotoaparaat – leides fokuseerimispunkte üle kogu kaadri ning püüdes kokkuvõttes luua ühiskonnast, maailmast ja tegelikkusest pildi, mis vastaks tõele mitte selles valguses, et oleks õige või vale, vaid vastaks võimalikult hästi kogu sellele mitmekesisusele, mida maailm endast kujutab.

Ja kui vähegi avatud silmadega ringi vaadata, siis on see mitmekesisus nii suur, et millegi juurde – ehk välja – mõtlemiseks pole mingit vajadust.

(ERR.ee, http://uudised.err.ee)

• Missugune tsitaat on tõstetud pealkirjaks? Kas see on sinu arvates hea väljavõte? Miks?
• Mis on esile tõstetud juhtlõigus? Kuidas see on vormistatud? Kas tekstis leidub sama tsitaat?
• Kuidas autor oma arvamuslugu alustab? Missuguse võrdlusega lugejat köidab?
• Mis on peavoolumeedia autori tõlgenduses?
• Mis on peavoolumeedia vastandid? Millele on vastandus rajatud? Kas see on sinu arvates õnnestunud?
• Mis on autori sõnul ühist kogu nn alternatiivmeedial?
• Mis on libauudised? Mis on nende tootja põhiline tõukejõud?
• Mis on veendumusmeedia? Millest see tõukub?
• Kuidas võrdleb autor veendumusmeediat fotoaparaadiga, mille fookust ei saa muuta?
• Mida paneb veendumusmeedia n-ö päris meediale pahaks?

Loe vanasõnu ja arutage klassis järgmiste küsimuste üle.

• Miks inimesed valetavad? Kas valetamine on alati ja lõpuni vale? Põhjendage oma seisukohti.
• Kas ja miks meedia valetab? Tooge näiteid.
• Kuidas tehnoloogia areng valetamist soodustab?
• Ennustage, millest tuleb juttu järgmiste pealkirjadega artiklites: „Libauudised telepildis – tarkvara paneb prominendid ükskõik mida rääkima“ ja „Valetamise kuldaeg“.
• Jätka töövihiku ülesandega 32.

Meediat peetakse ühiskonnas neljandaks võimuks. Meedia põhiroll on muuta elu paremaks, läbinähtavaks. Meedia peab toetama demokraatiat ühiskonnas. ÕSi järgi tähistab sõna meedia massisuhtlusvahendeid. Meedia tänapäevases mõistes tähistab nii ajakirjandust kui ka massiteabevahendeid. See on kogu keskkond, kust saame iga päev infot. Ajakirjanduse eesmärgid on peale demokraatia tagamise ka informeerimine ja eri arvamuste jagamine, mis mõjutavad inimeste arusaamu ning väärtushinnanguid. Meedia kujundab avalikku arvamust ja avardab inimeste silmaringi, kujundab inimeste hoiakuid, loob ideaale. Peale selle on üha suurenev meedia ülesanne tänapäeval ka meedia meelelahutuslik roll.

• Missuguseid eesmärke erisugused meedia žanrid (uudis, arvamuslugu, juhtkiri, reportaaž, koomiks, päevakarikatuur jt) täidavad?

Loe algusosa Hannes Aava pikemast artiklist „Poliitiline vs. korporatiivne, kultuur vs. meelelahutus“ ja otsusta, missuguseid meedia funktsioone artikkel täidab. Missuguses ajalehes/-kirjas ja millises rubriigis võiks niisugune tekst ilmuda?

• Kas loetletud nimed ja pealkirjad ning sündmused on sulle tuttavad? Kas teksti oli sinu arvates lihtne lugeda? Miks?
• Võrrelge klassis oma seisukohti teksti keerukuse asjus. Kuivõrd aitas rohket infot edastada lauserütm? Mitu lihtlauset on selles lühikeses katkendis, mitu liitlauset?
• Analüüsige klassis teksti eelviimast lauset. Mitut osalauset eristate? Kuidas need on omavahel seotud? Joonistage lauseskeem.