PROJEKT

Eri žanrite meediatekstid

Uuri süvitsi üht artiklisarja, et saada ülevaade probleemi käsitlemisest kohalikus meedias.

EESMÄRGID

  1. uurida ajakirjanduse kui probleemide vahendaja rolli ühe situatsiooni ja meediakajastuse näitel
  2. tutvuda erisuguste meediateksti liikidega ja neid analüüsida
  3. õppida tekste kronoloogiliselt sisuloogika põhjal järjestama
  4. harjutada eri liiki meediatekstide keeleanalüüsi: neutraalse ja hinnangulise keelekasutuse eristamist ja mõjutusviiside analüüsimist

KODUTÖÖ

Uuri, missugune teema on viimastel päevadel leidnud ajakirjanduses kõige laiemat käsitlemist. Kes on võtnud sel teemal sõna, missugune on nende seos teemaga? Mis liiki meediatekste (uudised, arvamuslood, juhtkirjad jne) on selle teema kohta ilmunud? Missugused on need osalised, keda päevakajaline teema puudutab?

KLASSITÖÖ

Moodustage 3-4-liikmelised rühmad ja arutlege järgmiste arvamusavalduste üle. Millega olete nõus, millega mitte? Põhjendage oma arvamust ja leidke iga küsimuse puhul rühmas domineeriv seisukoht.

  • Jõulupühade ajal ei peaks inimesed kinos käima, sest see on perega koosolemise aeg.
  • Ka meelelahutusettevõtete töötajad peavad pühade ajal puhkama.
  • Kino peab olema eraettevõte, et ta tegutseks kõige efektiivsemalt, riigi või omavalitsuse toel töötav ettevõte ei käitu harilikult majanduslikult efektiivselt.

TÖÖ ARTIKLITEGA (ARTIKLID ÕPIKUS JA TÖÖVIHIKUS)

I. Ajaline-žanriline analüüs

  1. Pange artiklid (ka töövihikus olev lugu) ajaliselt ja sisuliselt loogilisse järjekorda.
  2. Määrake iga artikli žanr (uudis, arvamuslugu, juhtkiri) ja eesmärk.
  3. Nimetage artiklite põhjal kõik osalised, kes on kino sulgemisega kuidagi seotud. Lisaks neile, kes ise sõna võtsid, leidke ka vahendatud osalised.

II. Keeleline analüüs

  1. Võrrelge artikleid keelelisest aspektist: missugused on neutraalse, missugused selgelt hinnangulise keelekasutusega. Põhjendage oma arvamust konkreetsete näidetega artiklitest.
  2. Uurige artiklit „Vastukaja: paus ei kanna, teatrijuht“. Analüüsige selle pealkirja, leidke tekstist kõik hinnangulised sõnad ja väljendid, liialdused, hinnake nende põhjendatust ja sobivust.

ARTIKLID

(avaldatud Virumaa Teatajas 20.12.2016–12.01.2017)

Kinosaaga jätkub: Rakvere volikogu liikmed pöördusid teatri juhtkonna poole

Kristel Kaljuvee

Täna esitasid Rakvere volikogu liikmed ning fraktsioonide esimehed Urmas Tamm, Martti Marksoo ja Kert Karus ning linnavolikogu aseesimees Aleksandr Holst SA Rakvere Teatrimaja nõukogu esimehele Lia Liinile ja teatrijuhile Velvo Välile pöördumise, milles palutakse kino rahvale avada juba 27. detsembrist, mitte alles 3. jaanuarist, nagu varem plaani­tud. Petitsiooni algatas volikogu keskfraktsioon.

„2016. aasta üheks suursündmuseks Rakvere linnas on olnud Rakvere teatrikino valmimine. Aastaid oodatud kinomaja avas oma uksed suvel. Mõlemad Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja asutajad, nii riik kui ka Rakvere linn, panustasid teatrimaja valmimisse sadu tuhandeid eurosid maksumaksja raha. Kahjuks on aasta lõppedes Rakveret tabanud ­uudis, et uus kinomaja on aastalõpu pikkadel pühadel ja laste koolivaheajal kuni 3. jaanuarini 2017 suletud. See otsus on tekitanud linlaste hulgas põhjendatud ja õigustatud pahameelt. On ju Rakvere teatrikino valmis saanud Rakvere linna maksumaksjate toel ja kaasabil,“ seisab pöördumises.

Dokumendis viidatakse ka Rakvere teatri arengukava punktidele, kus on rõhutatud kino regulaarse ja stabiilse toimimise olulisust. Pöördumine lõppeb Rakvere linna kõrgeima võimuorgani, Rakvere linnavolikogu liikmete ja fraktsioonide esimeeste ettepanekuga korraldada ümber kino tegevus aasta lõpul ning uue aasta alguses, et teatrikino oleks inimestele avatud ka ajavahemikul 27. detsembrist kuni 3. jaanuarini.

Teater lubas, et kino enam seisma ei panda

Andres Pulver

Rakvere teatri juht Velvo Väli lubas Rakvere linnavolikogu kultuurikomisjonile, et sihtasutusel Rakvere Teatrimaja kino kaadriprobleeme enam ei teki ning tulevikus on kino avatud ka koolivaheaegadel.

Keskerakonda kuuluvad Rakvere linnavolikogu liikmed Andres Jaadla ja Urmas Tamm tegid ettepaneku pöörduda kultuuriministri ja rahandusministri poole, et teatrikino saaks luua uusi töökohti, linnavolikogu kultuurikomisjon ettepaneku esitamist ei ­toetanud.

Jaadla ja Tamm tegid ettepaneku, et kultuurikomisjon edastaks volikogule otsuse eelnõu „Pöördumise esitamine Eesti Vabariigi kultuuriministri ja Eesti Vabariigi rahandusministri poole loa andmiseks Sihtasutusele Rakvere Teatrimaja teatrikino tarbeks täien­davate ametikohtade loomiseks“.

„Sihtasutuse juhatuse hinnangul on sihtasutus 2016. aastal olemasoleva koosseisuga opereerinud teatrikino suurte ületundidega 5 kuud. Inimestel pole olnud 5 kuu jooksul ühtegi vaba laupäeva ega pühapäeva. Samuti ei ole 2016. aastal möödunud ühtki siht­asutuse nõukogu koosolekut, kus poleks arutatud töötajate lisavajadust teatrikinos, et hoonet saaks maksimumvõimsuses tööle rakendada, aga luba selleks ei ole saadud. Selleks, et sihtasutus saaks teatrikino maksimumvõimsuses tööle rakendada, tuleks riigi poolt anda luba kolme täiendava töökoha loomiseks sihtasutusele,“ seisab pöördumises.

Urmas Tamme sõnul võeti volikogu liikmete ettepanek komisjonis arutelule. Teatri­direktor Velvo Väli andis komisjonile selgitusi ning kinnitas, et alanud aastal teatril kaadri­probleeme kino mehitamisel ei teki ja edaspidi on kino avatud kõikidel koolivaheaegadel ning täiendavat linnavolikogu abi riigi ja ministrite poole pöördumisel pole vaja.

„Loodame, et olukord leiab tõesti lahenduse ja täiendavat pöördumist volikogu poolt sellisel juhul pole vaja teha,“ lisas komisjoni liige Urmas Tamm.

Andres Jaadla sõnul on hea, et olukord on leidnud lahenduse ning usutavasti sama­sugused olukorrad enam tulevikus ei kordu. „Saime ilusa kino ja olgu ta uksed edaspidi ikka linlastele avatud,“ lisas Jaadla.

Vastukaja: paus ei kanna, teatrijuht

Eva Samolberg-Palmi

Ligemale kuu aega tagasi lahvatas kinopomm ning maakonnalehest sai lugeda üsna stoilist tõdemust, et koolivaheajale jäänud lapsed ja nende vanemad vaheaja esimesel nädalal teatrikinno ei pääse. Teatrijuht Velvo Väli sõnas siis lühidalt, et ärgem olgem kitsarinna­lised – vaheaja teisel nädalal saab kino, ja üldse, veetkem aega perega.

See kõik oli umbes kuu aega tagasi. Arenema hakkas omamoodi kino, kus sõna võtsid linnavolinikud, sotsiaalmeedia kihas pahastest lastevanematest ning kaubanduskeskused ajasid üle igavlevatest teismelistest. Kino oli aga pime ning teatrijuht vaikis. Järgnes veelgi pahaseid sõnavõtte leheveergudel, Facebookis, kogu loo kulminatsiooniks võib pidada meeleavaldust teatrimäel. Just see viimane pani kulmu kortsutama needki, kes kino­personali puhkuse plaanimise koolivaheajale varem hukka olid mõistnud. Sellist palagani polnud paljude meelest vaja. Teatrijuht aga vaikis endiselt ning vaikib siiani.

See hämmastab. Olen enam kui veendunud, et inimestele, kelle tarvis kino ehitati, ei oleks kogu loost jäänud sedavõrd mõru mekki, kui teatrijuht Velvo Väli võtnuks (või võtaks!) vaevaks kõike selgitada. Kui ta räägiks inimestele, miks selline olukord tekkis, kummutaks levima kippuvad linnalegendid ning vaataks ausal pilgul otsa kõigile neile, kelle puhkuseplaanid tuksi läksid.

Kui vaikiks eraettevõtte juht, ei pandaks seda väga imeks. Vaba valik, teeb mis tahab. Kui külapoodnik nädalavahetuseks poe sõnagi lausumata kinni paneb, on ta lihtsalt niru ärimees ning inimestel tuleb sellega vaikides leppida. Aga teatri ja kino kõneisik võiks olla näoga rahva poole. Mitte peituda kulisside taha, mitte teha nägu, et midagi pole valesti olnudki. Mitte oodata, et lugu sumbub.

Inimesed ei taha kiretuid pressiteateid kirglise loo lahenduseks. Sõnumeid, et keegi kuskil on olnud rumal, keegi kuskil on teadnud, näidelnud, teeselnud. Inimesed tahavad teada, miks nii läks ja kas on kindel, et tulevikus ei pea läänevirulane vaheajal Tallinnasse kinno sõitma. Lihtne. Kinomaja on uhke ju küll ja suisa aasta teo kandidaat, aga ... kino ei ole vaid maja.

Liiga pikale veninud paus ei kanna teatris ega elus. Inimesed ei ole kitsarinnalised, kui nad kahenädalase koolivaheaja jooksul perega aega tahavad veeta – kinos, mitte spordisaalis või kaubanduskeskuses. Inimestega tuleb rääkida – mitte õpitud sõnu lavalaudadel või kantseliiti pressiteates. Neid päris omaenda ausaid sõnu ja silmavaadet paluks.

Kino sulgeb pooleks koolivaheajaks uksed

Rakvere teatrikino sulgeb 21. detsembrist jõulupuhkuseks uksed ja hakkab uuesti tööle järgmise aasta 3. jaanuaril. Mõneski lapsevanemas on teatrikino puhkusele minek tekitanud nördimust, sest pooleteise nädala jagu pausi langeb laste jõuluvaheajale, mil lapsed hea meelega filme vaataksid.

Kinojuht Merili Räitsak ütles, et esimese poole laste jõuluvaheajast kino tõepoolest puhkab, kuid teise poole juba töötab, isegi teisipäeval, mis on kinos harilikult vaba päev.

Räitsak avaldas lootust, et koolivaheaja esimesel poolel liiguvad pered koos lastega ­ringi ja veedavad ühiselt aega, teise poole vaheajast on kino aga lastele olemas. Siis jõuab kinno väiksematele vaatamiseks animafilm „Laula“ ja palju huvitavat teismelistele.

„Pidime võtma väikese puhkuse ja nüüd tundus selleks sobiv aeg olevat. Oleme alates augustist viis kuud tublilt töötanud,“ selgitas kinojuht.

Koolilaste jõuluvaheaeg üldhariduskoolides kestab 23. detsembrist kuni 8. jaanuarini.

Tauno Toompuu: teatrikino samm võiks teisigi inspireerida

Teatrikino otsus võimaldada jõuluajal oma töötajatele pikemalt puhata on eeskujulik samm meie liigselt tarbimisele orienteeritud ühiskonnas.

Sageli on just klienditeenindajad ja nende pered need, kes tarbimiskultuse tõttu kõige enam kannatavad. Teatrikino novaatorlik lähenemine võiks inspireerida ka linlasi keskenduma sel ajal oma kodule ja lähedastele ning teisi klienditeenindusega tegelevaid ette­võtjaid oma töötajate ja nende perede eest sama moodi seisma. Aplaus Rakvere teatrikinole ja ilusat jõulupuhkust!

Rakvere teatrikino jääb ikkagi pühade vahel suletuks

Kristel Kaljuvee

Vaatamata Rakvere linnavolikogu liikmete vahetult enne jõule koostatud palvele teatri­kino plaanitust varem avada, jäävad kinouksed linnarahvale kuni 3. jaanuarini suletuks.

Nõukogu esimehe Lia Liini sõnul võttis nõukogu pöördumise otsekohe arutuse alla, kuid kahjuks pole võimalik sellele palvele vastu tulla. „See on kurb ja me mõistame inimeste muret, kuid tehniliselt ei ole võimalik kino päevapealt avada,“ lausus Liin. „Meil ei ole asendustöötajaid ja ka levitajatega ei saa nii kiiresti kokkuleppeid sõlmida. See ei ole kindlasti pahatahtlikkus, me tõesti kaalusime seda, sest ka meie huvides on hoida kino nii palju lahti kui võimalik,“ rääkis nõukogu esimees.

„Praegu on alguse aeg, me alles lükkame kino käima. Kõik protsessid nõuavad paika loksumist ja aega. Oleme püüdnud anda endast parima, aga alati ei tule see välja,“ kõneles ta vabandavalt.

Liini sõnul on sel aastal toimunu kindlasti õppetund tulevikuks. „On hea meel, et ­linlased on kino nii omaks võtnud ja tahavad seal käia,“ rääkis ta. „Nüüd langesid iga­sugused asjaolud lihtsalt kokku, aga järgmisel aastal võtame sellest kindlasti õppust.“

Praegu on katsetatud, kui mitme töötajaga on võimalik kino avatuna hoida.

„Velvo Väli on tubli juht, kes võtab asja ratsionaalselt. Ta on palganud optimaalselt inimesi, mitte liiga palju, et neid pärast lahti lasta. Ta on langetanud kaalutud otsuseid,“ rääkis Liin. „On selge, et kino peab olema isemajandav ja riigilt see toetust ei saa.“

Lia Liin peab parimaks lahenduseks kinopersonali suurendamist vähemalt ühe inimese võrra, kuid selleks tuleb luba saada. „Teatrimaja nõukogu korraline kokkutulemine oleks märtsis, kuid tõenäoliselt arutame seda küsimust juba varem,“ avaldas ta lootust. „Aga see sõltub ka sellest, milliseid volitusi ministeerium meile annab.“

Praegu on kindel vaid see, et alates 3. jaanuarist naasevad töötajad puhkuselt ning kino­maja on taas rahvale avatud.

Ei pühasid ega kino

Pärast seda, kui Rakvere Teatrikinost teatati, et suureks osaks koolivaheajast elik pühadevaheks jäävad kinouksed suletuks, puhkes kirgede torm.

Ühel pool olid lastevanemad, kes väljendasid mõistmatust, sest on ju uue kino ­pakutava puhul tegemist niigi vähese meelelahutusega, mida väikelinnas leida. Teisel pool aga teatri- ja kinopidajad, kes pidasid loomulikuks ka ise aasta lõpul veidi hinge tõmmata.

Otsekohe muutus debatt ka poliitiliseks. Nõnda on see jõuluaegne kinosaaga justkui linnavolikogus valitsevate jõujoonte lakmuspaber. On ju ammu näha olnud, et ­koalitsiooni ja opositsiooni piir on seal õige sassi läinud.

Keskfraktsiooni esitatud petitsioonile on alla kirjutanud eri fraktsioonide esinda­jad. Seega on kõik nagu asjaga nõus.

Aga teatri direktor Velvo Väli ise on teadupärast Rakvere linnavolikogus koalitsioonis, isegi temaga samas paadis istuv abilinnapea Kairit Pihlak avaldas pisukest hämmeldust. Iroonia – Pihlak ise kuulub sihtasutuse nõukokku. Ja kultuurikomisjoni liige, ­kirikuõpetaja Tauno Toompuu (IRL) aplodeerib jälle, nimetades teatrikino ekslikku sammu suisa novaatorlikuks. Ainult linnapea Mihkel Juhkami vaikib kindlat seisukohta traditsiooniliselt ­võtmata.

See, et linnavolikogu asjasse sekkus, on igati loogiline, sest on ju linn SA Rakvere Teatri­maja asutaja ning panustas ka kinoehitusse sadu tuhandeid eurosid maksumaksja raha.

Olgem ausad, mitte ükski äriühing ei tuleks eales selle peale, et kõige magusamal ajal oma lüpsilehm luku taha panna. Ja nagu tähelepanelik lugeja juba aimab, ongi asja iva selles, et tegemist ei ole eraettevõttega, vaid riigi rahastatava sihtasutusega.

Oleme Rakveres 20 aastat oma korralikku kino oodanud ja rõõmustanud selle üle, et lõpuks on see olemas – ja tõesti, rahvas käib. Seetõttu on praegune valuline reageering kino koolivaheajal sulgemise pärast igati arusaadav.

Teatrijuht Velvo Väli soovitab pühad kodus veeta. Kirikuõpetaja Tauno Toompuu peab kino tarbimisobjektiks. Aga saage ometi aru – jutt ei käi jõulupühade nädalalõpust, vaid praegusest nädalast, mil pole ei pühi ega ka kino. Küll aga on koolivaheaeg.

HINDETÖÖ

Kirjuta (individuaalselt) 10–15 minuti jooksul arvamusavaldus, mida arvad sellest kinoloost: kuidas sinu arvates ajakirjandus seda probleemi vahendas ja lahendas, kelle arvamusavaldusega oled nõus, kellele tahad midagi vastu väita, kuidas tulnuks käituda, missugune on loetu põhjal sinu seisukoht selle juhtumi kohta.