Reklaam ja seadus

Lugege näidet selle kohta, kuidas reklaam võib sattuda ebasoodsasse keskkonda. Arutage, kas ja kuidas on võimalik niisugust olukorda vältida.

Mõne aasta eest ilmus ühes Eesti maakonnalehes artikkel, kus kirjutati kohalikus koolis ­pikale veninud remondist ja sellest tulenevatest väga halbadest tingimustest. Artiklis kirjutati:

„Kool töötab kitsikuses. Ilma räsida jäetud lõpetamata hoones käiakse kevade tulekuga jälle õlut joomas ja tobedusi tegemas. /.../ Vahetunnis on suured ja väikesed saalis koos ja lärm on meeletu: keegi ei suuda puhata. Õpetajad ajavad läbi tillukese võimlavarustuse hoidlaga ja õppealajuhataja laud on dusˇiruumis. Väikeses sööklas võib suppi krae vahele saada ja klassis rikuvad rõivistu puudumisel õhku ülerõivad. Direktor räägib, et kuus aastat kitsikuses töötanud inimesed on väsinud ja pinged elatakse välja suhetes ja ütlemistes.“

Artikli kõrval oli sellesama kooli reklaam.

Peale reklaamimise üldiste reeglite (reklaami komponentide ja sobiva kanali valik jm) ja keelesoovituste on reklaami toimimiseks ka väga oluline, et see oleks sobivas kontekstis. Turumajanduslikus maailmas, kus konkurents on üks võtmesõnu ja kus määrav on kiirus, võib aga juhtuda, et reklaam satub koomilisse või ebasoodsasse kooslusesse ümbritsevate artiklitega.

• Mis on kohatut järgmises näites?

Turumajandusliku ühiskonna põhimõtted ütlevad, et nõudmine ja pakkumine tasakaalustuvad turul, turg peab ise reguleeruma ja korrastuma ning riigil ei ole vaja majandusellu sekkuda. Ometigi on ka tänapäeval vaja, et riik sekkuks ­turumajandusse, näiteks pakub üldkasutavaid hädavajalikke tooteid ja teenuseid (arstiabi, haridus, liiklusmärgid) või reguleerib elukorraldust seadustega.

• Otsige klassis ajurünnaku abil võimalikult palju eri reklaami aspekte, mida peab seadusega reguleerima.

Eestis võeti reklaamiseadus praegusel kujul vastu juba 2008. aastal. Reklaamiseadus sätestab reklaami mõiste, reklaamile kehtestatud üldnõuded, keelud ja piirangud. Samuti sätestab seadus järelevalve seaduse täitmise üle ja korraldab vastutuse ­seaduse rikkumise eest.

• Jätka töövihiku ülesandega 113.

Loe katkendit reklaamiseadusest. Too konkreetseid näiteid, missuguste keeleliste joonte järgi tunned ära, et tegu on seaduse tekstiga. Missugused on seaduskeele tunnused?

§ 2. Mõisted

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1. avalik koht – territoorium, ehitis või selle osa, mis on avatud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav, või ühistranspordivahend;
2. kaup – müügiks pakutav, müüdav või muul viisil turustatav ese või õigus;
3. reklaam – teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil;
4. reklaami avalikustaja – füüsiline või juriidiline isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus (edaspidi isik), kes reklaami avalikult esitab, edastab, näitab või levitab;
5. reklaami tellija – isik, kes reklaami vahetult tellib või kelle huvides reklaam avalikustatakse;
6. reklaami teostaja – isik, kes reklaami loob või teostab või korraldab selle avalikustamist, välja arvatud tehniline teostaja;
7. teenus – müügiks pakutav või müüdav hüve, mis ei ole kaup;
8. välireklaam – avalikus kohas asuv või avalikust kohast jälgitav reklaam.

(Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee)

• Seadused jagunevad osadeks: peatükkideks, paragrahvideks ja lõigeteks. ​Uuri allikatest (näiteks seletavast sõnaraamatust), kuidas on need jaotised omavahel seotud: missugune jaotis koosneb millistest? Missuguseid lühendeid ja sümboleid kasutatakse nende märkimiseks?

Eesti reklaamiseaduse järgi ei tohi reklaam olla

• Uuri reklaamiseaduse §-dest 14–29, missuguste toodete ja teenuste reklaamimist reguleerib seadus, missuguste toodete, teenuste reklaamid on keelatud, millele on tehtud piiranguid.
• Jätka töövihiku ülesandega 114.