14. Õige tegusõna valimine
Internetimaailm võib tunduda sarnane meie igapäevase maailmaga, kus suhtlemine, argipäevane toimetamine ning seadused või kokkuleppelised reeglid. Pärismaailma ja virtuaalmaailma elu on aga ainult näiliselt sarnane. Internetis ringiliikumine olevat turvaline ja ohutu ning me kipume käituma nagu tavamaailmas, aga vaevalt et me ütleksime võõrale tänaval oma täisnime, vanuse, koduse aadressi, telefoninumbri. Me ei avalda päriselus oma isiklikke andmeid, aga internetis selle olulise tõe ära. Suheldes erinevate inimestega, , et kõik nad on heatahtlikud, kuid pahatihti sellist heausklikkust kuritarvitatakse. Internetis suhtlemisel samad viisakusreeglid, mis päriselus suhtlemisel. Teiste kiusamine internetis, nende solvamine, ahistamine, laimamine, neilt paroolide varastamine või varikontode tegemine on sama kui ebaviisakas käitumine ja kaasinimeste solvamine tavaelus. Küberkiusamine on muutunud koolikiusamise üheks vormiks, kuna see tundub kiusajale anonüümne ning kiusaja seetõttu julgust. Kiusamise ohvriks sattunu aga pelgab virtuaalmaailma infot kellelegi . Internetilehekülgedel surfates on meie ees tohutus koguses infot. Palju on asjalikku ja kasulikku informatsiooni, kuid on ka palju ebatäpset ja valet teavet. Nii nagu mõnikord hätta suures kaubanduskeskuses, võib juhtuda ka internetis. Oma valikuid tehes tuleb olla väga tähelepanelik. Uurides taustainfot millegi või kellegi kohta, peame olema , et seda võib usaldada, kuna tihti avaldatakse internetis materjale, mis võivad kahjustada kellegi mainet. Sama kehtib ka meie endi postituste kohta. Enne materjali teele saatmist tuleb mõelda, mida kirjutada, sest seda enam tagasi võtta ei saa. Mõtlematu käitumine veebimaailmas just ennekõike kirjutamise kaudu. Mõtiskleda tuleks ka selle üle, kes meie poolt loodud infot loeb. Veeb on palju rohkem avatud, kui tundub, ning seal praktiliselt anonüümsus ja privaatsus. Internet on avatud, seal on nii häid ja toredaid inimesi, näiteks sõbrad, õpetajad, vanemad, kui ka ebameeldivaid inimesi, kelle kavatsused võivad olla ebaausad. Internetis suhtlemine ei anna kellelegi õigust teistega halvasti rääkida või neid ebaõiglaselt .Tänapäeval on internetis arvamuste avaldamine ja kommenteerimine väga populaarne. Netikommentaator peab silmas pidama eelkõige seda, et ta oma kommentaariga kellegi õigusi ega avaldaks ebaõigeid andmeid ega solvaks kedagi. Arvuti taga istudes on lihtne unustada, et internet reaalseid inimesi. Seepärast tuleb arvamust postitades alati meeles pidada, et virtuaalmaailmas öeldud sõnal võib olla suur mõju. Iga kommenteerija peaks olema valmis oma sõnade eest . Unustame tihti, et iga postitus jätab kuhugi jälje. Internetis midagi öeldes tuleks proovida alati ennast väljendada nii, et see annaks lisaväärtust ka teistele lugejatele. Nii internetifoorumid ja vestlused sisukamaks ja huvitavamaks.
15. Kohakäänete kasutamine
Kasupere
Kuni neljateistkümnenda eluaastani oli Merilini elu olnud selline, milline ühe lapse elu kindlasti olla ei tohiks. Ta kasvas koos ema, võõrasisa, kolme poolvenna ja ühe poolõega (pisike kahetoaline korter) .
Ta pidi juba varakult taluma kasuisa vägivalda ja alkoholilembust. Mehe joomiskirg nakatas ka ema ning põhjuseid, miks Merilini kallal kurjustada või hoope jagada, leiti küllaga. Lohutust leidis Merilin vaid (kool) käimisest. Tihti jooksis tüdruk (kodu) ära, aga politsei tõi ta tagasi. Tänu headele sõpradele jõudis Merilin (lastekodu) . Ema oli ka varem ähvardanud tütart lastekoduga, kus (aknad) pidavat trellid ees olema. Tegelikult ootas tüdrukut šokk, aga (hea mõte) − midagi nii ilusat poleks ta osanud (unigi) oodata. (Lastekodu) leidis ta kõik, millest oli unistanud: puhas maja, (laud) hea söök, magada saab (oma voodi) , riiete ja asjade jaoks on koht (kapp) ja (riiulid) . Ja isegi oma taskuraha (tasku) !
Tüdruku lastekodustaaž piirdus vaid mõne kuuga. (Kohalik ajaleht) ilmus Merilinist artikkel ja (üks pühapäev) nägi ta (toauks) pruunis nahktagis naist, pehme naeratus (suu) . Tänu sellele naisele muutus Merilini elu põhjalikult ja jäädavalt. Esialgu hakkas neiu (see pere) nädalalõppe veetma ning õige pea jäi ta sinna päriseks.
Et Merilini pärisema loobus vanemaõigustest vabatahtlikult, polnud tüdruku kasulapseks vormistamisega mingeid probleeme. Lisaks kasuisale sai ta endale kaks nooremat venda ja õe. Elu muutus ühtäkki ilusaks ja lootusrikkaks. Keegi ei peksnud ega karjunud, Meriliniga isegi ei riieldud. Ja juba üsna varsti hakkas ta kasuema ja -isa emaks ja isaks kutsuma.
(Algus) oli neiul muidugi raske. Ta oli vabadusega harjunud, (uus kodu) olid reeglid ja kord. Talle oli võõras iga kord ütelda, kuhu ta läheb ja mis kellaks (kodu) tagasi jõuab. Mõnedki mured said avameelselt lahti räägitud ema-tütre (jututunnid) . Pere juures õppis Merilin selgeks õmblemise, võttis osa (aiatööd) . Ja (köök) toimetab neiu kui tõeline perenaine, pole ühtegi rooga, mille valmistamisega ta hätta jääks.
Merilin on võitlejatüüp. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta lasteaiakasvatajaks, omandas seejärel ka politseiniku ameti ja asus siis mundrikandjana (Pärnumaa) tööle. Praegu on tema (töö) küll paariaastane paus, sest pärast abiellumist sündis (pere) tütar.
