17. Valige sobiv sõna
Kohanemine võõra kultuuriga
Järjest sagedamini minnakse õppima või töötama välismaale. Enne minekut tuntakse muret, kas keeleoskus on piisav, et uues keskkonnas end teha ja et ise teiste jutust aru saada. Kui keeleoskus on hea, lahkutakse kodust üsna muretult. Ometi tuleb kõigil, kes pikemaks ajaks välismaale satuvad, probleeme ja läbielamisi, mis ei sõltu ainuüksi keeleoskusest. Välismaal võõra kultuuriga. Harjumuspärasest erinev on arhitektuur, kunst, muusika, riietumistava, käitumisreeglid, söögid, lõhnad, tarbeesemed. Kõigest võõrast arusaamine on kergem neile, kes mõistavad kultuuridevahelisi erinevusi ning ei hakka neid hindama : üks on parem ja õige, teine vale ja halvem. Eri kultuurid ei ole ju erineva väärtusega, nad on erinevad. Noa ja kahvliga söömine on iseenesestmõistetav seni, kuni näeme, et teine sööb sõrmedega. Imestame – kas need inimesed ei tea, et kätega söömine on ebahügieeniline? Teine aga teab sama põhjendatult, et puhaste kätega söömine on palju hügieenilisem kui noa ja kahvliga, mida on ka teised inimesed.
Oma kultuuriruumis oleme õppinud oma käitumist selle järgi, mis olukorras me parajasti oleme. Raamatukogus käitume tõenäoliselt teisiti kui keeglisaalis, kodus teisiti kui pidulikul vastuvõtul. Me ei teadvusta seda endale, see käib täiesti loomulikul teel. Pikemaks ajaks välismaale tuleb aga kohalikku kultuuri õppima hakata, sellesse sügavuti minna.
Kohanemise eri etappidel kogetakse võimsaid tundeid. Alguses veetleb : kenad vaatamisväärsused, kaunis loodus, eksootilised inimesed ja põnevad toidud. Need imetlust ja uudishimu. Uudses ümbruses märgatakse esialgu vaid häid asju. Siis aga saabub argipäev. Keeleoskus, mis tundus olevat piisav, vajab edasiarendamist, suhtlemisraskused, esialgu võis suhtuda huumoriga, ei aja enam muigama. Selgub, et on ka kirjutamata kultuurireeglid, mille mõistmine on igapäevaelus väga tähtis. Nüüd on käes kriitilised hetked ning pettumus, pinged ja väsimus on kerged tulema.
Šokiseisust toibumine algab siis, kui mõistetakse, et keele- ja kultuuriteadmised pole siiski piisavad, tuleb pingutada, keelt ja kultuuri veel rohkem õppida. Ja ennäe imet! Pingutamine tasub end ära, nii verbaalne kui mitteverbaalne keeleoskus hakkavad tasapisi paranema, võime enda üle nalja teha tuleb tagasi, paraneb oskus teisi mõista ja ennast teha.
Ükspuha kui kaua inimene võõrsil ka ei elaks ja kui süvenenult ta uut kultuuri tundma ei õpiks, pole võimalik tema enda rahvuslikku, rassilist ja kultuurilist identiteeti . Vähe on neid, kes, õppinud küll ära teise kultuuri mängureeglid ja osates ka nende toimida, suudavad täielikult uude kultuuri sulanduda. Reeglina jääb välismaalane ikka välismaalaseks, ainult selle vahega, et pingutuste tunneb inimene end pingevabalt mõlemas kultuuris – nii omas kui võõras.
18. Arutlus teksti põhjal
Arutlege, milliseid kohanemisraskusi võib ette tulla, kui satume võõrasse keskkonda. Ammutage ideid eelmisest tekstist.
19. Kirjandusteose analüüsimine
Analüüsige mõne kirjandusteose põhjal kirjaniku suhtumist ühiskonda.
Mida väärtustatakse? | Mida ei väärtustata? |
hea – halb | |
20. Käänete kasutamine
Tartust mõnikümmend kilomeetrit lõuna pool Kiidjärve lähistel asub Maarja küla, kus elavad ja askeldavad intellektipuudega 18–32aastased noored. Küla erineb (tavaline hooldeasutus) mitmes mõttes – siin on kõigil võrdsed õigused, vastutus samas muidugi erineb. Maarja küla jaoks on kõige tähtsam, et intellektipuudega noored saaksid võimalikult (iseseisev) ja tunneksid ennast täisväärtuslikuna. Enamasti tulevad nad oma (elu) kenasti toime, abiks hingega tööd tegevad juhendajad ja õpetajad. Maarja küla elanikud on nagu natuke oma usku − see on arenemise usku. Nad usuvad, et kõigil (inimesed) , kes siia ilma on sündinud, on oma arengutee ja arenguvõimalused. Kellel aeglasemad, kellel kiiremad − siin külas arvestatakse inimese arengu iseärasustega. Elatakse peremajades, igaühes kuus-seitse (elanik) , lisaks majavanem. Moodsates majades on (igaüks) oma tuba, kust avaneb ilus vaade metsale. Majade elanikud hoolitsevad oma kodu eest kenasti – kõik toad on väga korras.
Külas õpetatakse kõikvõimalikke tegevusi, mida on ühel täiskasvanud inimesel vaja, et elus hakkama saada. Territooriumil asub vanas talumajas avatud õppeköök ja niinimetatud tundetuba. Õppeköök näeb välja nagu köök igas tavalises kodus – ühes seinas köögimööbel, teise seina juures suur laud ja toolid. On väga oluline, et köök meenutaks (tavaline köök) , sest kasvandikud peavad hakkama saama eelkõige oma kodus. Õppeköögis õpitakse nii lauakatmist kui ka söögitegemist, tehakse hoidiseid, õuna- ja pirnimahla, moosi. Samas (taluhoone) on Maarja küla elanikele sisse seatud tundetuba, kus saab vabal ajal mõnuleda. Seal asub massaažitool, voodi ja raamaturiiul. Valgemal ja soojemal (aeg) ei ole tuba väga vaja, sombusel või vihmamärjal päeval, kui noor või töötaja on väsinud ja tahab üksi olla, saabki kasutada tundetuba.
Maarja küla (noored) on võimalus õppida aianduse ja kodumajanduse lihtsustatud õppekava järgi. Õppetöö kestab kolm aastat ja tublimad saavad (tulevik) teha aiandites, põllumajandustaludes, köögis või tekstiilitööstuses abitöid. Küla juur- ja puuviljaaias kasvatatatakse kolmandik (tarbitavad aiasaadused) . See on päris suur kokkuhoid ja sääst just jooksvate kulude seisukohalt. Maarja küla noored teevad ka kaunist käsitööd – näitustel ja laatadel (müüma) isevalmistatud vaipu, (savi) taldrikuid, vaase ja ehteid, (puit) küünlaaluseid ja punutud (kauss) . Maarja küla kodulehel on kõik need ilusad asjad vaatamiseks ja tellimiseks üleval.
Maarja külas elades saab noor julguse ise otsustada, ise mõelda ja ise ära teha. Ka õpetajad loodavad, et tulevikus saavad mõned elanikud päris iseseisvalt hakkama. Noored on saanud siit ka sotsiaalse suhtlemise kogemuse, kuna külas on koos omaealised, kelle huvid ja hobid võivad olla sarnased, kes mõistavad üksteist väga hästi ning saavad aru üksteise (rõõmud) . See kõik õpetabki, kuidas ise teha, ise otsustada ja ise ka vastustust kanda.
21. Väite põhjal arutleva teksti kirjutamine
Kinnitage või lükake ümber järgnevad väited. Valige üks väide ja kirjutage arutlev tekst.
- Väga range väärtusskaalaga ühiskonnad kipuvad olema ebatolerantsed.
- Ülepingutamine käitumises ja riietuses võib tekitada soovimatut tähelepanu.
- Käitumisnormid suhtlemises ametiisikutega, perekonnas ja sõprusringis on ühesugused.
- Pole lihtne toime tulla halvaga enda sees ja enda ümber.
- Inimese väärtushinnangud avalduvad konkreetsetes tegudes.
- Erineva kultuuritaustaga inimesed peavad oluliseks erinevaid asju.
- Arukas oleks võtta käitumise aluseks kristlikud väärtused.
- Hoolimist ja abi vajavad inimesed nii koduriigis kui ka võõrsil.
