Maailma­kultuurist osa­saamine 1

ÕPPIJALE
​Enamik õppijale nähtavaid ülesandeid on automaatkontrollitavad. Neid ülesandeid saab lahendada nii mitu korda, kui soovitakse.​ On ka ülesandeid, kus saab oma tarbeks või hiljem õpetajale esitamiseks teha märkmeid või kirjutada nõutud tekst.

ÕPETAJALE
​​Kõiki kogumiku kirjalikke ülesandeid saab õpetaja kasutada teadmiste kontrolliks.

1. Teema­kaardi põhjal jutusta­mine

Tutvuge teemakaardiga ning jutustage, milline on teie suhe kultuuriga.

2. Lugemine ja jutusta­mine

Lugege ja jutustage tekstilähedaselt. Arutlege klassis, kuidas püsida kultuuriruumis nii, et me säilitaksime oma ja naudiksime maailmakultuuri?

Angla tuulikud Saaremaal
Koguva küla Muhumaal
Kuressaare loss Saaremaal

Kultuuriruum on mõtteline ruum, kus me mõistame teineteist ja räägime ühte keelt. Me hindame samu väärtusi. Me saame asjade tähtsusest enam-vähem ühtemoodi aru. Me käitume teatud piirini samade reeglite järgi, meil on ligilähedaselt samad arusaamad heast ja kurjast. See ongi keskkond, mis tagab, et rahva sugu kestaks põlvest põlve. Et säiliks identiteet ning et me suudaks avatud maailmas püsida sellisena, et me iseennast ära tunneme. See iseendaga samasus kehtib alates isikust kuni rahvuseni välja.

Nii võib vaadata kultuuri kastidena. Näiteks on olemas Saaremaa kultuur, sees on väiksemate piirkondade kultuurid ja kõige selle ümber omakorda on Eesti kultuuriruum ning Eesti ümber Euroopa kultuuriruum.

***

Öeldakse ikka, et keel on kultuuri kandja. Kuid üksnes keele tundmine ei tähenda veel kultuuri tundmist. Kui hakatakse õppima mingit keelt, kuulub tihtipeale sinna juurde ka põgus tutvumine selle maa kultuuriga. Õpitakse tundma kitsamat osa kultuurist, kõrgkultuuri – kunsti, kirjandust, rahvakombeid jne. Enamasti leiab aga keeleõppija, et sellest jääb väheks. Selleks et mõnda kultuuri lähemalt tundma õppida, peab teadma, miks on see kirjandus just selline, miks on rahvakombed just sellised ja mitte teistsugused. Keel on kultuuri ja inimeste rahvustunde üks põhilisemaid omadusi. Hea keeleoskus annab kindlasti suurema võimaluse kultuuri tundma õppida. Et püsiks rahvuskultuur, peab püsima ka selle rahva keel.

3. Käänete kasuta­mine

  1. tahame kalliks pidada mida? (rahvuskultuur) rahvuskultuuri, (rahvakunst) , (kombed ja tavad) 
  2. polnud põhjust vaimustuda  (see kultuurireis) , (tantsuetendus) , (kultuuripäevade kava) 
  3. hakkab juhendama  (segakoor) , (rahvatantsuring) , (sümfooniaorkester) 
  4. püüab jäädvustada emotsioone  (lõuend) , (filmilint) , (luule) , (lüürika) 
  5. on rõõm nautida  (hea teatrietendus) , (suurepärane kunstinäitus) , (luuleõhtu) 
  6. on kerge kiinduda  (kunstniku looming) , (helilooja muusika) , (kodukoht) 
  7. kardan pettuda  (uus film) , (näitleja rolliesitus) , (plaadi helikvaliteet) 
  8. õpetab aru saama  (kaasaegne kunst) , (keskaegne elukäsitlus) , (ballett) 
  9. suudan rõõmu tunda  (jõululaada melu) , (laulupidu) , (lõõtspillimuusika) 
  10. õpin usaldama  (moekunstniku soovitused) , (asjatundja arvamus) , (enda sisetunne) 
  11. tasub huvituda  (idamaade kultuur) , (Hiina arhitektuur) , (rituaalne indiaanimuusika) 

4. Käände­vormide moodusta­mine

Moodustage näidise järgi etteantud käändevormid.

Näidis:
üks ehe (a nim), ostsin ühe ehte (a om), sai kingituseks mitu ehet (a os), ehete hind (m om), imetlen ehteid (m os)

  1. kihlasõrmus, sõlg, kaelakee, ripats, kaelakett, kõrvarõngad, pross, rinnaehe, pärlid, helmed, palvehelmed, käevõru, nabarõngas
  2. meene, suveniir, rahvariietes nukk, matrjoška, muumitroll, kaisukaru, Muhu tikandiga sussid, linnavaatega külmikumagnet, rahvusmustriga käepael, heegel­datud Haapsalu sall

5. Kesk­sõnade kasuta­mine

Koostage näidise eeskujul oleviku ja mineviku kesksõnadega teemakohaseid sõnaühendeid.

Näidis:
​popmuusikat loov noormees, loodav popmuusika instrumentaalmuusikat loonud helilooja, loodud instrumentaalmuusika

laulma, esitama, projekteerima, ehitama, kirjutama, maalima, tõlkima, külastama, tähistama, trükkima, korraldama, pildistama, kujundama, retsenseerima, analüüsima, tutvustama, nautima, salvestama, vaatama, tegema

6. Ühend­tegu­sõnade kasuta­mine

ära andma
alla andma
üle andma
teada andma

edasi andma
välja andma
teada andma

aru andma
ära andma
üle andma

tagasi andma
alla andma
üles andma

  1. Mul oli meeldiv ülesanne − näitlejale lilled.
  2. Täna on viimane tähtaeg , kas tahad esineda uue filmi massistseenides.
  3. Kirjastus hakkab regulaarselt ajakirja koolinoortele.
  4. Tahan kaasõpilastele teadmised, mis sain koolituselt.
  5. Peanäitejuht nõustus , kuidas hakkab uuenema teatri repertuaar.
  6. Keegi ei sõida konkursile selleks, et .
  7. Uus etendus peaks näitlejale eneseusu .
  8. Pagasi saab kaks tundi enne lennu algust.
  9. Miks ta peab presidendilt saadud aumärgi ?
  10. Riigikogu sel aastal mitu uut seadust.
  11. Kunstnik on väheste vahenditega suutnud portreteeritava loomuse.
  12. Kuhu saab elektrikatkestusest ?
  13. Politsei kutsub kõiki illegaalseid relvi .
  14. Mõlemad olid oma arvamuses kindlad, kumbki ei tahtnud .
  15. Kellele meeldiks oma tegudest vanematele .