Inimese heaolu ja elu­kvaliteet 2

Seda taime tunneb iga lapski. Taim kasvab inimeste lähedal teeradadel, õuedel, muru sees. Ta levib inimese abiga – seemned on pealt limased ja kleepuvad inimese jala külge ning mõne aja pärast pudenevad sealt maha. Nii kasvabki ta kõikjal, kuhu inimese jalg astub. Sellest ka tema nimi – ta kasvab teede peal. Lehti kasutatakse haavadest verejooksu peatamiseks. Hea mõju saavutamiseks peab haava pääsema selle taime mahl. Selleks tuleb kas mahl välja pressida või panna haavale purustatud leht. Peale verejooksu peatamise saab teda veel mujalgi edukalt kasutada. Nagu imerohi toimib taime lehe mahl ka põletatud, muljutud või hõõrutud nahal. Ta on heaks ravimtaimeks ka kuivatatult. Kuivatatud lehtedest tee aitab kopsukatarri korral röga lahtistajana. Taime lehe mahla ja ka seemneid kasutatakse isegi mao- ja soolehaavandite ravimisel.

Nende taimede magusad ja aromaatsed viljad maitsevad kõigile hästi ning on väga kasulikud. Inimesed söövad neid toorelt, aga teevad nendest ka moosi. Nad meeldivad ka paljudele metsaasukatele – rästastele, kuldnokkadele ja ega karugi neid märkamata jäta. Samas on ta ka tuntud ravimtaim. Raviotstarbel ei kasutata mitte ainult vilju, vaid ka õisi, lehti ning isegi varsi. Et talvel maitsvat ja vitamiinirikast teed saada, tuleb marjad ära kuivatada. Kuivatatud marjad peavad jääma punaseks, muidu kaotavad nad suurema osa vitamiinidest ja on tervise edendamisel kõlbmatud. Tee joomine korrastab seedimist ja kiirendab organismi ainevahetust. Värskete viljade söömine ja taimetee joomine on kasulik ka erinevate mao- ja soolehaiguste ning vererõhuprobleemide puhul. Viljade soodsat toimet nahale kasutatakse ka kosmeetikas. Viljalihast valmistatud näomaskid pehmendavad nahka ja pleegitavad pigmendilaike.

Need meeldiva lõhnaga põõsad paistavad juba kaugelt oma suurte roosade ja valkjate õitega silma. Nende oksad on kaetud teravate ogadega. Nad kasvavad kuivematel niitudel ja rannikualadel. Nad on rooside perekonna looduslik liik. Eestis kasvavad nad kuni kolme meetri kõrguste põõsastena. Raviotstarbel kasutatakse kõige rohkem nende põõsaste marju, sest need sisaldavad mitmeid vitamiine, eriti vitamiini C. Botaanikud ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad – tõrsikud, lihakaks muutunud õiepõhja pikendused, nn pähklikesed. Vitamiinitee koostisesse võib peale nende marjade lisada ka samas koguses mustsõstraid või pihlakaid. Kui juua kolm-neli korda päevas pool klaasi niisugust teed, peletab see väsimuse ja teeb teid lihtsalt tugevamaks.

See oli vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tema all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Need puud elavad väga vanaks ja nende vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Rahvameditsiin kasutab tema tõrusid ja noore puu koort. Tõrud on ka maitsvaks toiduks lindudele ja loomadele – oravatele, metssigadele, mäkradele ja rähnidele. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tõrujahust. Praegugi saab sellest jahust teha ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte puude koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab abi kõhulahtisuse korral, suu ja kurgu loputamisel vabanetakse suus olevast põletikust. Naha peale määrimisel aitab see põletushaavu parandada ja jalgade higistamist vähendada.

Seda taime tunnevad kõik: kuldkollased õied, seest õõnes vars, tema piimamahl teeb käed kiiresti pruunilaiguliseks. Aedniku jaoks on ta aga umbrohi, millest on väga raske lahti saada. Kuna ta on putuktolm­leja, siis on ta ka hea meetaim. Esimesed rohelised lehed kevadel ei ole veel mürgised ja sobivad salatiks Need on heaks vitamiiniallikaks, sest sisaldavad vitamiine C ja B. See salat on ka hea verepuhastusvahend. Kõige rohkem kasutatakse ravimina selle taime juuri, need aitavad mitmete siseelundite haiguste puhul. Õitest saab valmistada heamaitselist mett, mis on näiteks neeruhaigetele parem kui tavaline mesi. Taime piimamahl on väga heade toimeainetega mitmesuguste nahahaiguste puhul. Taime lehed on küülikute meelistoiduks.