12. Õige sõnavormi valimine
Suhtlemine hobustega − ratsutamisteraapia
Pole vahet, kas ratsutama õppija on kuue- või kuuekümneaastane, vaja on lihtsalt tunnet, et armastad (loomad) ja loodust ning tahaksid loomadega tegelda. Hobustes on rahu ja tasakaalu. Ratsutamine on kasulik (kõik) inimestele. Spordialana on see küll kallis, aga meeldiv vabaaja tegevus: see parandab tasakaalu, kehahoiakut, kasvatab (lihased) jõudu, mõjub positiivselt emotsioonidele. Algaja ratsutaja on kogu aeg pinges. Tal tuleb (raiskama) palju lihaste jõudu, et õppida ennast hobuse (selg) sirgelt hoidma, tasakaalu ja koordinatsiooni harjutama. Ratsutamisteraapiat kasutatakse (puuded) inimeste taastusravil, nende kehalise, vaimse ja emotsionaalse seisundi parandamisel. Näiteks ratastoolis lapsele on hobuse selga istumine (samm) avarama maailma poole. Ta istub ja (liikuma) nii kõrgel, kuhu ta tavaliselt ei küündi. Liikumispuudega inimestele on hobuse seljas istumine omamoodi kõndimistrenn. Hobuse seljalihased panevad ratsutaja jalad niimoodi liikuma nagu (kõndimine) . Muidugi, kui ratsutamisteraapiasse tuleb inimene, (kes) üks kehapool on halvatud, ei (suutma) teda terveks ravida ükski hobune, aga liigeste liikuvust saab parandada sedavõrd, et seisund hullemaks ei läheks. Hobuse kõrval kõndimine või ratsutamine ei ole imerohi, aga (leevendus) pakub see igal juhul.
13. Valige sobivad sõnad
Delfiiniteraapia
Kui juttu tuleb delfiinidest, valdavad inimesi alati soojad tunded. Ühtedele meeldib nende välimus, teistele kustumatu naeratus, kolmandatele sõbralik loomus. Kõik see kokku inimesele hästi ja nii on delfiinide mõju ka inimese huvides kasutama hakatud. Delfiiniteraapia sobib absoluutselt : seda võib kasutada lihtsalt üldise füüsilise ja psüühilise seisundi parandamiseks, samuti tõsiste meditsiiniliste probleemide lahendamisel. On ju delfiin inimesele lähedane olend. Neil on kõik nagu inimestel − sarnane kardiogramm ja vere koostis, neljakambriline süda, kehatemperatuur, ajukaal. Patsienti skaneerides tunnetavad delfiinid haige organi iseloomulikku vibratsiooni. Neil on imepärane bioväli: suhtlemine delfiiniga kutsub tähelepanuväärseid muutusi inimese aju bioelektrilises aktiivsuses, vaigistab valu, kõrvaldab stressi, vabastab negatiivsetest emotsioonidest, autistlike laste õppimisvõimet. Delfinaariumides töötavad arstid, treenerid, psühholoogid, psühhoterapeudid, pedagoogid ja delfiinide hooldajad. Niisugune võimaldab vaba suhtlemist loomadega, aga ka spetsiaalselt organiseeritud tegevust haigetele inimestele. Delfiiniteraapiale eelneb patsiendi meditsiiniline uuring, talle määratakse raviseansside arv. Tavaline on kümme pooletunnist seanssi, raskemate haiguste on see arv suurem. Teraapiaseanss on iseenesest lihtne, selles osalevad delfiin, tema juhendaja, patsient ja terapeut. Tihti tulevad basseini äärde jälgima patsiendi perekond või lähedased. Kõigepealt aitab delfiini juhendaja luua looma ja kliendi vahel sõbraliku kontakti. Näiteks lehvitab basseini ääres patsient delfiinile ja delfiin omakorda lehvitab sabaga vastu või mängivad nad omavahel palli. Iga tubli eest premeerib juhendaja delfiini kalaga. Kui delfiini ja patsiendi vahel on sõbralik kontakt , läheb patsient koos terapeudiga vette ja algab ujumine: algul mõned kardavad delfiine ja neil läheb kohanemisega rohkem aega, teised kiiremini. Väiksemad lapsed ujuvad delfiini , suuremad lapsed ja täiskasvanud nende kõrval. Terapeut jälgib patsiendi seisundit ja emotsioone, abistab vees ujumisel. Kui ühel päeval on mitu raskete psüühikahäiretega patsienti, siis väsivad delfiinid ruttu ära ning kui nelja inimesega ei jõua nad tegeleda. Kosutav suhtlemine inimeste ja sümpaatsete mereloomade vahel sai alguse Suurbritannias 20. sajandi viimasel veerandil, praegu delfiiniteraapiat laialdaselt USAs, Mehhikos, Saksamaal ja Venemaal.
14. Sobiva lauselõpu valimine
Koerateraapia
Maailmas tuntud, ent Eestis veel uudne koerateraapia muudab puudega lapsed aktiivsemaks ja teeb trauma üle elanud täiskasvanud taas elurõõmsaks. Koerad aitavad autiste, suhtlemisraskustega ja ka vaimse. Teraapiakoer on eritreeningu läbinud koer, kes oskab ja tahab luua inimestega kontakti, aidates leevendada nende psüühilisi pingeid ning leida paremat sidet maailmaga. Iga koer teraapiakoeraks ei sobi. Koeral peab olema vastav iseloom. Hea teraapiakoer on sõbralik, tasakaalukas, . Teraapiakoera tuleks eristada seltsikoerast. Seltsikoera eesmärgiks on pakkuda seltskonda, võimalust suhtlemiseks näiteks vanadekodus või haiglas. Osalt on aga seltsi- ja teraapiakoera tegevus kattuv. Mõne inimese jaoks on koer alaline kaaslane ning ka . Sellised teraapiakoerad on õpetatud abistama kurte ja kuulmispuudega ning juhtima ka nägemisvaegusega inimesi. Need koerad on tavaliselt sellistest tõugudest, mis on välja valitud oma rahulikkuse, õpetatavuse ja käsklustele allumise võime tõttu (nt labradorid ja kuldsed retriiverid). Treenitud koerad oskavad näiteks üles võtta mahakukkunud eseme, . Samuti peavad juhtkoera õppe läbinud koerad oskama kindlatesse asenditesse jääda, harjuma rakmete kandmisega ja kõndima korralikult inimese kõrval. Paljud koerad peavad ära õppima üle 70 suulise käskluse ja 20 viipekäskluse. Kurttummade inimeste abikoerte väljaõpetamisel keskendutakse peamiselt sellele, et koer hakkaks oma . Näiteks hüppab ta äratuskella helisemise korral voodisse, sikutab oma peremeest püksisäärest, kui keegi uksekella laseb. Abikoerad aitavad kuulmispuudega inimestel tihtipeale eraldatusest välja murda. Koeri ei anta reeglina ühe peremehe käest teise kätte. Seda tehakse vaid juhul, kui selgub, et koer ja peremees harjumisperioodil tõesti omavahel kokku ei sobi. Ehkki juhtkoerad on iseenesest sõbralikud, .
Naeratamine, silma tegemine, kõnetamine või maiustuse pakkumine viib koerte tähelepanu kõrvale ja nad unustavad oma põhiülesande. Inimesed peaksid pimedat ja tema koera abistama siis, kui seda küsitakse. Ja kindlasti on oluline teada, et abi tuleb pakkuda ikka inimesele, mitte koerale.
15. Rühmatöö „Loomateraapia võimalused”
Koostage rühmatööna infovoldik, kus tutvustate erinevaid loomateraapia võimalusi. Kasutage eelnevate ülesannete infot ja otsige lisamaterjali. Infovoldiku struktuuris kasutage alltoodud teavet.
Kes? | kassid, koerad, hobused, linnud, delfiinid, kääbusküülikud, kalad jne |
Kellele? | erivajadustega inimesed; sõjamehed – rehabilitatsioon, taastusravi; depressioonis, raskes meeleoluseisundis, kurvameelsed ja kurnatud inimesed; traumadega inimesed |
Miks? | paljud inimesed tunnevad loomade juuresolekul end turvaliselt; loom oma bioväljaga mõjub haigele kohale soodsalt; loomadega tegelemine annab füüsilist koormust ja positiivseid emotsioone |
Kuidas aitab? | vaimse ja füüsilise seisundi paranemine, meeleolu ja töövõime paranemine |
