Lahuse protsendiline koostis

  • Kas Surnumeri on surnud?
  • Mida näitab lahuse massiprotsent?
  • Miks on oluline teada tiheduse valemit?

Kes elab Surnumeres?

Merede ja ookeanide vee keskmine soolsus on ∼3,5%, mis tähendab, et üks kilo­gramm mere­vett sisaldab umbes 35 g lahustunud sooli. Maailma üks soolasemaid vee­kogusid on aga hoopis Surnumeri, mis on soola­järv Iisraeli ja Jordaania piiril. Surnumere soolsus on enam kui 30%. Järve­vesi on nii soolane, et suhu sattudes see justkui põletaks keelt. Surnu­meres ei ela ühtegi kala, ent päris surnud see järv siiski pole – seal elavad äärmuslikes tingimustes kohastunud bakterid, vetikad ja arhed. Suubuvate jõgede suudmetes kasvab ka taimi.

Surnumere põhjakiht on soola küllastunud lahus – enam soolasemat järve ei saagi olla

Massiprotsent

Lahus koosneb lahustist ja ühest või mitmest lahustunud ainest. Lahuse täpsemat koostist kirjeldab lahustunud aine massi­protsent lahuses.

30%-lises söögi­äädikas on äädik­hapet 30% ja vett 70%

Massiprotsent (P) näitab, mitu protsenti moodustab lahustunud aine mass lahuse kogumassist (100%).

Massiprotsendi (P) arvutamiseks tuleb lahustunud aine mass (maine) jagada kogu lahuse massiga (mlahus) ning seejärel korrutada see saja protsendiga.

P=mainemlahus·100%=mainemaine+mlahusti·100%

Õpilane valmistas 100 g 25%-lise keedusoola (NaCl) lahuse. 

  • Soolalahuse kogumass on 100 g.
  • Lahuses on keedusoola 25% ehk 25 g.
  • Keedusool on lahustunud aine.
  • Soolalahuse massiprotsent on 15%.
  • Vesi on lahusti.
  • Lahuses on vett 100%.
  • Lahuses on vett 75 g.

Mahuprotsent

Tihti on otstarbekam mõõta lahuse ruum­ala, kui määrata selle massi. Seetõttu kasutatakse vedelike sisalduse määramiseks lahuses sageli mahuprotsenti.

Vedeliku ruumala täpne mõõtmine mõõtesilindriga

Mahuprotsent (PV) näitab, mitu protsenti moodustab lahustunud aine ruumala lahuse koguruumalast (100%).

Mahuprotsendi (PV) arvutamiseks tuleb lahustunud aine ruumala (Vaine) jagada kogu lahuse ruumalaga (Vlahus) ning seejärel korrutada see saja protsendiga.

PV=VaineVlahus·100%

Kui ülesandes ei ole täpsustatud, millist protsendilist sisaldust mõeldakse, on tegemist massi­protsendiga.

Arvutustes mahu­protsendiga on oluline meeles pidada, et saadava lahuse ruumala ei ole võrdne kokku­valatavate vedelike ruumalade summaga. Sellist nähtust nimetatakse lahuste kokku­tõmbumiseks ehk kontraktsiooniks.

Lahuste kokkutõmbumise ehk kontraktsiooni tõttu on lahuse ruumala sageli mõnevõrra väiksem kui kokkuvalatavate vedelike ruumalade summa

Lahuste kokkutõmbumise ehk kontraktsiooni tõttu on lahuse ruumala sageli mõne­võrra väiksem kui kokku­valatavate vedelike ruumalade summa.

Mahuprotsent näitab, ...

  • mitu protsenti moodustab lahustunud aine mass lahuse kogumassist (100%).
  • mitu protsenti moodustab lahustunud aine ruumala lahuse kogumassist (100%).
  • mitu protsenti moodustab lahustunud aine ruumala lahuse koguruumalast (100%).
  • mitu protsenti moodustab lahusti ruumala lahuse koguruumalast (100%).

Lahuste kokkutõmbumise ehk kontraktsiooni tõttu on...

  • lahuse ruumala sama suur kui kokkuvalatavate vedelike ruumalade summa.
  • lahuse ruumala väiksem kui kokkuvalatavate vedelike ruumalade summa.
  • lahuse ruumala suurem kui kokkuvalatavate vedelike ruumalade summa.
  • mlahus = maine + mlahusti
  • Vlahus = Vaine + Vlahusti

Lahuse tihedus

Kui on teada lahuse ruumala, on võimalik leida lahuse mass ja vastupidi. Lahuse massi ja ruumala seost väljendab lahuse  tihedus (ρ, loe: roo). Tiheduse põhi­ühik on kg/m3, ent tihti kasutatakse ühikuna g/cm3.

Lahuse tihedus (ρ) näitab lahuse massi ruumalaühiku kohta.

ρ=mlahusVlahus

Surnumere tihedus on suure soolsuse (>30%) tõttu 1,24 g/cm3. Sellepärast saab inimene (keskmine inimkeha tihedus on 1,06 g/cm3) ilma pingutuseta Surnumere pinnal hulpida

Kui arvutus­ülesannet lahendada, tuleb hoolikalt jälgida ühikuid! Liita või lahutada saab ainult sama ühikuga suurusi. Kui korrutatakse või jagatakse arv­väärtust, tuleb samad tehted sooritada ka vastavate ühikutega. Näiteks kui lahuse ruumala on 2 cm3 ning tihedus on 1,5 g/cm3, siis lahuse massi leidmiseks, peame ruumala ja tiheduse korrutama. Lõpp­vastuse ühiku järgi saab kontrollida, kas tehe on õige: massi­ühiku saab ainult tihedus­ühiku korrutamisel ruumala­ühikuga.

m =V·ρ=2 cm3·1,5 gcm3=3 g

ρ = mV = 3 g1,5 cm3

m = Vρ = 3 cm32 g/cm3

V = mρ = 10 g2,5 g/cm3

Näidisülesanded

Ülesanne 1 

Valmistati 0,3 liitrit 14% NaCl lahust (ρ = 1,1 g/cm3). Arvuta lahuse valmistamiseks kulunud NaCl ja vee mass.

Antud: 

Vlahus = 0,3 l = 300 ml (cm3)

ρ = 1,1 g/cm3

P = 14%

Leida:

maine

mH2O

Lahendus. NaCl lahuse massi leidmiseks kasutame tiheduse valemit.

ρ=mlahusVlahusmlahus=ρ·Vlahus

mlahus=1,1 gcm3·300 cm3 =330 g

NaCl massi arvutamiseks kasutame massi­protsendi valemit.

P=mainemlahus·100% maine=P·mlahus100% 

maine=14%·330 g100%=46,2 g

Vee massi leidmiseks lahutame kogu lahuse massist soola massi.

mH2O=330 g - 46,2 g =283,8 g

Vastus. 0,3 liitri 14% NaCl lahuse valmistamiseks kulus 46,2 g NaCl ja 283,8 g vett.

Ülesanne 2

60 g NaOH lahustamisel vees saadi 30% lahus (ρ = 1,328 g/cm3). Kui suur on saadud lahuse ruumala?

Antud:

maine = 60 g

ρ = 1,328 g/cm3

P = 30%

Leida:

Vlahus

Lahendus. NaOH lahuse massi leidmiseks kasutame massi­protsendi valemit.

P=mainemaine·100% mlahus=maine·100%P

mlahus=60 g·100%30%=200 g

NaOH lahuse ruumala arvutamiseks kasutame tiheduse valemit.

ρ=mlahusVlahusVlahus=mlahusρ

Vlahus=200 g1,328 g/cm3 =150,6 cm3=150,6 ml

Vastus. 30% NaOH lahuse ruumala on 150,6 ml.

Ülesanne 3

Mitu ml tuleb võtta 60% väävel­happe lahust (ρ = 1,5 g/cm3), et valmistada 600 ml 10% väävel­happe lahus (ρ = 1,07 g/cm3)?

Antud:

Vlahus2 = 600 ml (cm3)

ρ1 = 1,5 g/cm3

ρ2 = 1,07 g/cm3

P1 = 60%

P2 = 10%

Leida:

Vlahus1

Lahendus. Tegemist on lahjendamis­ülesandega. Väävel­happe lahuse lahjendamisel jääb väävel­happe (e aine) mass samaks, muutub vee kogus.

Kasutame 600 ml 10% väävel­happe lahuse massi leidmiseks tiheduse valemit.

ρ=mlahusVlahusmlahus=ρ·Vlahus

mlahus2=1,07 g/cm3·600 cm3 =642 g

Väävelhappe massi leidmiseks 600 ml 10% lahuses kasutame massi­protsendi valemit.

P=mainemlahus·100% maine=P·mlahus100%

maine=10%·642 g100%=64,2 g

Kasutame 60% väävel­happe lahuse massi leidmiseks massi­protsendi valemit.

P=mainemlahus·100% mlahus=maine·100%P

mlahus1=64,2 g·100%60%=107 g

60% väävelhappe ruumala leidmiseks kasutame tiheduse valemit.

ρ=mlahusVlahusVlahus=mlahusρ

Vlahus1=107 g1,5 g/cm3 71,3 cm3=71,3 ml

Vastus. 600 ml 10% väävel­happe lahuse valmistamiseks tuleb võtta 71,3 ml 60% väävel­happe lahust.










Ülesanne 4

Valati kokku 100 ml puhast etanooli (ρ = 0,789 g/cm3) ja 100 ml vett (ρ = 0,998 g/cm3). Leia saadud lahuse (ρ = 930 kg/m3) ruumala ja etanooli mahu­protsent selles lahuses.

Antud:

Vetanool = 100 ml (cm3)

Vvesi = 100 ml (cm3)

ρetanool = 0,789 g/cm3

ρvesi = 0,998 g/cm3

ρlahus = 930 kg/m3 = 0,930 g/cm3

Leida:

Vlahus

PV

 

Lahendus. Etanooli mahu­protsendi leidmiseks on vaja teada saadud lahuse ruumala. Vedelike kokku­tõmbumise ehk kontraktsiooni tõttu ei ole lahuse ruumala võrdne etanooli ja vee ruumalade summaga. Seetõttu tuleb lahuse ruumala leidmiseks kasutada etanooli ja vee massi.

Leiame etanooli ja vee massi tiheduse valemist.

ρ=mVm=ρ·V

metanool=0,789 g/cm3·100 cm3  =78,9 g

mvesi=0,998 g/cm3·100 cm3  =99,8 g

Leiame lahuse massi.

mlahus=metanool+mvesi

mlahus=78,9 g+99,8 g=178,7 g

Leiame lahuse ruumala tiheduse valemist.

ρ=mlahusVlahusVlahus=mlahusρ

Vlahus=178,7 g0,93 g/cm3 =192,2 cm3=192,2 ml

Leiame etanooli mahuprotsendi saadud lahuses.

PV=VaineVlahus·100%

PV=100 ml192,2 ml·100%52%

Vastus. Saadud lahuse ruumala on 192,2 ml ning etanooli mahu­protsent selles on 52%.


Ma tean, et...

  • Massiprotsent (P) näitab, mitu protsenti moodustab lahustunud aine mass lahuse kogumassist (100%).
  • Mahuprotsent (PV) näitab, mitu protsenti moodustab lahustunud aine ruumala lahuse koguruumalast (100%).

Küsimused

  1. Mida kirjeldab lahuse massiprotsent?
  2. Millisel juhul on otstarbekas kasutada mahuprotsenti?
  3. Mis on lahuste kokkutõmbumine ehk kontraktsioon?
  4. Kuidas leida lahuse ruumala, kui on teada lahuse tihedus ja mass?
  5. Miks on oluline arvutus­ülesandeid lahendades jälgida ühikuid?