- Kas Surnumeri on surnud?
- Mida näitab lahuse massiprotsent?
- Miks on oluline teada tiheduse valemit?
Kes elab Surnumeres?
Merede ja ookeanide vee keskmine soolsus on ∼3,5%, mis tähendab, et üks kilogramm merevett sisaldab umbes 35 g lahustunud sooli. Maailma üks soolasemaid veekogusid on aga hoopis Surnumeri, mis on soolajärv Iisraeli ja Jordaania piiril. Surnumere soolsus on enam kui 30%. Järvevesi on nii soolane, et suhu sattudes see justkui põletaks keelt. Surnumeres ei ela ühtegi kala, ent päris surnud see järv siiski pole – seal elavad äärmuslikes tingimustes kohastunud bakterid, vetikad ja arhed. Suubuvate jõgede suudmetes kasvab ka taimi.

Massiprotsent
Lahus koosneb lahustist ja ühest või mitmest lahustunud ainest. Lahuse täpsemat koostist kirjeldab lahustunud aine massiprotsent lahuses.

Massiprotsent (P) näitab, mitu protsenti moodustab lahustunud aine mass lahuse kogumassist (100%).
Massiprotsendi (P) arvutamiseks tuleb lahustunud aine mass (maine) jagada kogu lahuse massiga (mlahus) ning seejärel korrutada see saja protsendiga.
Õpilane valmistas 100 g 25%-lise keedusoola (NaCl) lahuse.
- Soolalahuse kogumass on 100 g.
- Lahuses on keedusoola 25% ehk 25 g.
- Keedusool on lahustunud aine.
- Soolalahuse massiprotsent on 15%.
- Vesi on lahusti.
- Lahuses on vett 100%.
- Lahuses on vett 75 g.
Mahuprotsent
Tihti on otstarbekam mõõta lahuse ruumala, kui määrata selle massi. Seetõttu kasutatakse vedelike sisalduse määramiseks lahuses sageli mahuprotsenti.

Mahuprotsent (PV) näitab, mitu protsenti moodustab lahustunud aine ruumala lahuse koguruumalast (100%).
Mahuprotsendi (PV) arvutamiseks tuleb lahustunud aine ruumala (Vaine) jagada kogu lahuse ruumalaga (Vlahus) ning seejärel korrutada see saja protsendiga.
Kui ülesandes ei ole täpsustatud, millist protsendilist sisaldust mõeldakse, on tegemist massiprotsendiga.
Arvutustes mahuprotsendiga on oluline meeles pidada, et saadava lahuse ruumala ei ole võrdne kokkuvalatavate vedelike ruumalade summaga. Sellist nähtust nimetatakse lahuste kokkutõmbumiseks ehk kontraktsiooniks.

Lahuste kokkutõmbumise ehk kontraktsiooni tõttu on lahuse ruumala sageli mõnevõrra väiksem kui kokkuvalatavate vedelike ruumalade summa.
Lahuse tihedus
Kui on teada lahuse ruumala, on võimalik leida lahuse mass ja vastupidi. Lahuse massi ja ruumala seost väljendab lahuse tihedus (ρ, loe: roo). Tiheduse põhiühik on kg/m3, ent tihti kasutatakse ühikuna g/cm3.
Lahuse tihedus (ρ) näitab lahuse massi ruumalaühiku kohta.

Kui arvutusülesannet lahendada, tuleb hoolikalt jälgida ühikuid! Liita või lahutada saab ainult sama ühikuga suurusi. Kui korrutatakse või jagatakse arvväärtust, tuleb samad tehted sooritada ka vastavate ühikutega. Näiteks kui lahuse ruumala on 2 cm3 ning tihedus on 1,5 g/cm3, siis lahuse massi leidmiseks, peame ruumala ja tiheduse korrutama. Lõppvastuse ühiku järgi saab kontrollida, kas tehe on õige: massiühiku saab ainult tihedusühiku korrutamisel ruumalaühikuga.
Ma tean, et...
- Massiprotsent (P) näitab, mitu protsenti moodustab lahustunud aine mass lahuse kogumassist (100%).
- Mahuprotsent (PV) näitab, mitu protsenti moodustab lahustunud aine ruumala lahuse koguruumalast (100%).
Küsimused
- Mida kirjeldab lahuse massiprotsent?
- Millisel juhul on otstarbekas kasutada mahuprotsenti?
- Mis on lahuste kokkutõmbumine ehk kontraktsioon?
- Kuidas leida lahuse ruumala, kui on teada lahuse tihedus ja mass?
- Miks on oluline arvutusülesandeid lahendades jälgida ühikuid?