Lühikokkuvõte
Lahus on ühtlane ainete segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud aine(te)st. Lahused on püsivad ja on muutumatud väga pikka aega. Harilikult on lahused vedelad. Tuntumad lahused on vesilahused.
Lahuse moodustumisel katkevad sidemed lahustuva aine osakeste vahel. Samal ajal seostuvad lahustuva aine osakesed vee molekulidega ehk hüdraatuvad. Moodustuvad hüdraatunud ioonid.
Ainete lahustumise käigus võib neelduda või eralduda soojust. Lahustumine on endotermiline ja saadud lahus jahtub, kui ülekaalus on soojuse neeldumine lahustuva aine osakeste vaheliste sidemete lõhkumisel.
Lahustumine on eksotermiline ja saadud lahus soojeneb, kui ülekaalus on soojuse eraldumine lahustuva aine osakeste seostumisel vee molekulidega (hüdraatumisel).
Gaaside ja vedelike lahustumine vees on enamasti eksotermiline protsess. Tahkiste lahustumine vees võib olla nii ekso- kui ka endotermiline.
Osa aineid lahustub vees piiramatult, ent enamasti lahustub ainet vees mingil kindlal temperatuuril ainult piiratud koguses. Kui ainet on võimalik lahuses veel lahustada, on tegemist küllastumata lahusega. Lahust, milles ainet rohkem ei lahustu, nimetatakse küllastunud lahuseks. Aine sisaldust küllastunud lahuses kirjeldab aine lahustuvus.
Lahustuvuse järgi võib jaotada ained hästilahustuvateks (lahustuvus >1 g/100 g vees), vähelahustuvateks (lahustuvus 0,1–1 g/100 g vees) ja rasklahustuvateks (lahustuvus <0,1 g/100 g vees). Lahustuvustabelis on esitatud tuntumate hüdroksiidide ja soolade lahustuvusmäärad.
Aine lahustuvus sõltub temperatuurist, gaasi korral ka gaaside rõhust lahuse kohal. Tahkete ainete lahustuvus vees tavaliselt kasvab temperatuuri tõstmisel. Gaasiliste ainete lahustuvus vees üldiselt kahaneb temperatuuri tõstmisel. Lahustuvuskõver kujutab aine lahustuvuse sõltuvust temperatuurist graafikul.
Lahuse koostist saab kirjeldada lahustunud aine massi- või mahuprotsendiga lahuses. Kui teha arvutusi vedelikega, tuleb lahuse ruumala leidmisel arvestada vedelike kokkuvalamisega kaasneva kokkutõmbumisega.
Massiprotsent (P)
Mahuprotsent (PV)
Arvutades lahuse koostist on tihti vaja teada lahuse massi põhjal lahuse ruumala või vastupidi. Lahuse massi ja ruumala seost väljendab lahuse tihedus.
Tihedus (ρ)
Mõisted
- Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest.
- Difusioon on aine juhuslik levik teises aines või ainete segus.
- Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine vee polaarsete molekulidega.
- Lahustumise soojusefekt näitab energia neeldumist (lahus jahtub) või eraldumist (lahus soojeneb) aine lahustumisel.
- Eksotermilise protsessi käigus energia eraldub.
- Endotermilise protsessi käigus energia neeldub.
- Küllastumata lahus on lahus, milles antud tingimustes saab veel ainet lahustada.
- Küllastunud lahus on lahus, milles lahustunud aine sisaldus antud tingimustes on maksimaalne.
- Lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. Aine lahustuvust väljendatakse enamasti grammides 100 g lahusti (vee) kohta.
- Tahkete ainete lahustuvus vees enamasti suureneb, kui vee temperatuuri tõsta.
- Gaasiliste ainete lahustuvus vees enamasti kahaneb, kui vee temperatuuri tõsta.
- Massiprotsent (P) näitab, mitu protsenti moodustab lahustunud aine mass lahuse kogumassist (100%).
- Mahuprotsent (PV) näitab, mitu protsenti moodustab lahustunud aine ruumala lahuse koguruumalast (100%).
- Lahuse tihedus näitab lahuse massi ruumalaühiku kohta. Tiheduse põhiühik on kg/m3.
Kordamisküsimused
- Milliseid ainete segusid nimetatakse lahusteks?
- Too kaks näidet ainete segude kohta, mis on lahused, ja kaks näidet, mis ei ole lahused.
- Nimeta lahuseid, millega puutud kokku väljaspool keemiatundi.
- Miks on vee molekul polaarne osake?
- Seleta, mis toimub aineosakestega ioonilise aine lahustumisel vees.
- Mida iseloomustab lahustumise soojusefekt?
- Mille poolest erinevad ekso- ja endotermiline protsess?
- Miks on gaaside ja vedelike lahustumine enamasti eksotermilised protsessid?
- Seleta, miks peab happe lahjendamisel hapet valama vette, mitte vastupidi.
- Milline lahus on küllastumata?
- Kuidas saadakse küllastunud lahus?
- Kuidas jaotatakse aineid vees lahustuvuse järgi?
- Too näiteid vees hästilahustuvate aluste ja soolade kohta. Vajaduse korral kasuta lahustuvustabelit.
- Seleta, mida tähendab väljend „sarnane lahustab sarnast”.
- Kuidas mõjutab temperatuur tahkete ainete lahustuvust?
- Kuidas muutub gaaside lahustuvus vees, kui lahuse temperatuuri alandada?
- Kuidas muutub gaaside lahustuvus vees, kui alandada rõhku lahuse kohal?
- Mida näitab lahuse massiprotsent?
- Miks kasutatakse vedelikukoguste kirjeldamisel enamasti ruumala, vähem massi?
- Miks peab arvutustes mahuprotsendiga arvestama lahuste kokkutõmbumisega?
