Lisalugemine. Eluks olulised süsinikuühendid, struktuur ja näited

Loe tekst ette

Kuidas jaotatakse sahhariide?
Millised on tuntumad sahhariidid?
Millest koosneb rasvamolekul?
Mitu erinevat aminohapet leidub inimese organismis?
Kus säilib pärilik informatsioon?
Mis on RNA?

Organismi kaitsevägi

Loe tekst ette

Inimese organismi kaitseb haiguste eest immuunsüsteem. Organismi sattuvate haigustekitajatega aitavad võidelda valged vererakud. Neid on kaks põhitüüpi: õgirakud ja lümfotsüüdid. Õgirakud ründavad valimatult kõiki sissetungijaid, et neist võimalikult ruttu vabaneda. Lümfotsüüdid valmistavad aga erilisi kaitsevalke ehk antikehasid, mis liituvad haigustekitajatega (viiruste, bakteritega), et neid nõrgestada või hävitada. Igat liiki haigustekitaja vastu moodustuvad spetsiaalsed antikehad. Näiteks tuberkuloosibakterite vastased antikehad ei hakka võitlema gripiviirusega. Inimorganismis leidub enam kui 10⁷ erinevat antikehade tüüpi.

Vaktsineerimise käigus viiakse organismi surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid või nende mürke. Selle vastuseks hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud mürgi vastu. Nõnda põeb inimene haiguse kergelt läbi ja antikehad jäävad teatud ajaks tema organismi. Kui inimene seejärel nakatub, põeb ta haigust kergelt või ei haigestu üldse

Seotud sisu

Sahhariidide struktuur ja jaotus

Loe tekst ette

Enamik sahhariide on valged kristalsed ained. Sahhariidide molekulid sisaldavad palju hüdroksüülrühmi (–OH-rühmi), mis moodustavad vesiniksidemeid. Seetõttu on sahhariidid hüdrofiilsed ained.

Sahhariidid jaotuvad mono-, oligo- ja polüsahhariidideks.

Monosahhariidid

Monosahhariidide ehk lihtsuhkrute molekulis on süsinikahelas 3–10 süsiniku aatomit. Lihtsuhkrud lahustuvad väga hästi vees. Monosahhariidid on lihtsaimad sahhariidid ja on kõigi teiste sahhariidide ehituskivideks. Tuntumad monosahhariidid on glükoos ja fruktoos.

Glükoosi (vasakul) ja fruktoosi (paremal) struktuurivalem. Glükoos ja fruktoos on hüdrofiilsed ained, nende molekul sisaldab mitmeid hüdroksüülrühmi (–OH), mis moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid

Glükoos ehk viinamarjasuhkur on tähtis lihtsuhkur molekulivalemiga C₆H₁₂O₆, seda toodavad taimed fotosünteesi käigus. Glükoosi leidub palju puuviljades, eriti viinamarjades, millest tuleb ka tema teine nimetus. Glükoos on oluline rakkude energiaallikas ja ehituskivi.

Fruktoos ehk puuviljasuhkur on lihtsuhkur molekulivalemiga C₆H₁₂O₆. Fruktoos ja glükoos on isomeerid, st neil on ühesugune keemiline koostis (molekulivalem), kuid erinev struktuur. Fruktoos on looduslikest sahhariididest kõige magusam. Fruktoosi leidub palju mees, puuviljades, marjades ja enamikus juurviljades.

Veresuhkruks nimetatakse inimese või looma veres sisalduvat glükoosi. Veres ringlev glükoos on keharakkudele kõige eelistatum energiaallikas, mille arvelt hoitakse töös elutegevuseks vajalikke rakufunktsioone, kudesid ja organeid. Veresuhkru taset kontrollib organism väga rangelt

Fruktoosi kasutatakse palju toiduainetööstuses toitude ja jookide magustamiseks, kuna see on odav ja väga magus aine

Lihtsuhkrud võivad omavahel liituda ja moodustada lühemaid ja pikemaid ahelaid ehk liitsuhkruid. Liitsuhkrud on oligo- ja polüsahhariidid.

magusus
struktuur
vees lahustuvus
roll elusorganismides
molekulivalem

Oligosahhariidid

Oligosahhariidid on tekkinud 2–10 monosahhariidi liitumise tulemusena. Kahest monosahhariidist koosnevaid ühendeid nimetatakse ka disahhariidideks. Tuntuimad disahhariidid (ka oligosahhariidid) on sahharoos ja laktoos.

Sahharoos ehk lauasuhkur (C₁₂H₂₂O₁₁) on tekkinud glükoosi ja fruktoosi molekulide liitumisel. Sahharoosi saadakse suhkruroost ja suhkrupeedist. Sahharoos laguneb seedimisel ja pärmseente elutegevuse käigus kergesti glükoosiks ja fruktoosiks.

Laktoosi ehk piimasuhkrut (C₁₂H₂₂O₁₁) leidub kõikide imetajate piimas. Laktoos koosneb monosahhariididest glükoosist ja galaktoosist. Laktoosi seedimiseks ja molekuli lõhustamiseks on organismis vajalik ensüüm laktaas.

Ehituselt on sahharoos disahhariid (oligosahhariid), mis koosneb kahest liitunud monosahhariidist glükoosist ja fruktoosist. Sahharoosi molekulivalem on C₁₂H₂₂O₁₁, sahhariidide üldvalemi järgi aga C₁₂(H₂O)₁₁

Glükoosi ja fruktoosi segu on palju magusam kui sahharoos ja seda nimetatakse invertsuhkruks. Invertsuhkrut on palju mees

Imetajate toidus esineb laktoos peamiselt piimas, mida tarbitakse pärast sündi, täiskasvanuna seda üldiselt enam ei tehta. Seetõttu väheneb vanusega laktaasi tootmine kehas, kuni peatub täielikult täiskasvanueas. Inimene on üks väheseid imetajaid, kellele on omane laktaasi moodustumine kogu elu jooksul

oligosahhariid
laktoos
fruktoos
sahharoos
galaktoos
disahhariid

sisaldab kahte kuni kümmet omavahel seostunud monosahhariidi. Kui sahhariid on tekkinud kahe monosahhariidi liitumisel, kannab see nimetust . ehk lauasuhkur koosneb ja glükoosi molekulidest. ja glükoosi liitumisel tekib aga ehk piimasuhkur.

sahharoos
galaktoos
fruktoos
laktoos
glükoos

Polüsahhariidid

Polüsahhariidid on moodustunud enam kui kümnest monosahhariidi molekulist. Tuntuimad polüsahhariidid on tärklis, glükogeen ja tselluloos.

Tärklis on looduslik polümeer, mis koosneb tuhandetest ahelaks liitunud glükoosi molekulidest. Tärklise summaarne valem on (C₆H₁₀O₅)_n, milles lülide arv (n) on sada kuni mõni tuhat. Tärklis on taimne varuaine, mida organism saab vajaduse korral kergesti lagundada glükoosiks ja rahuldada sellega oma energiavajaduse. Tärklist leidub taimede kõikides osades, enim aga mugulates ja viljades.

Tärkliserikkad toiduained on näiteks kartul, riis ja teraviljad

Glükogeen on loomade ja seente varuaine, mida nimetatakse tihti ka loomseks tärkliseks. Glükogeeni koostises säilitatakse loomorganismide glükoosivaru. Glükogeen salvestub organismis peamiselt maksa- ja lihasrakkudes, ja kui vaja, lõhustatakse see tagasi glükoosiks.

Ligikaudu 75% glükoosivarust on salvestatud lihastes, see tagab äkiliseks lihastööks vajaliku esmase energia

Tselluloos koosneb samuti ahelaks liitunud glükoosi molekulidest. Ka tselluloosi summaarne valem on (C₆H₁₀O₅)_n, milles n tähistab lülide arvu ja see võib tselluloosis olla mõnest sajast kuni kümnete tuhandeteni. Tselluloos on levinuim ühend taimeriigis: sellest koosnevad taimerakkude kestad. Tselluloos annab taimedele tugevuse.

Inimorganism tselluloosi ei omasta, kuna meil puuduvad tselluloosi lagundamiseks vajalikud ensüümid. Tselluloosi suudavad seedida mäletsejad, kelle maos on olemas tselluloosi lagundavad bakterid

tselluloos
tärklis
glükogeen

tagab taimede tugevuse
varuaine taimedes
varuaine loomades ja seentes

Seotud sisu

Rasvade struktuur, omadused ja reaktsioonid

Loe tekst ette

Rasvad on ained, mille molekulid on moodustunud glütseroolist ja rasvhapetest. Rasvhapped on pika süsinikahelaga karboksüülhapped (vt ptk 5.10). Ühe glütserooli molekuliga on liitunud kolm rasvhappemolekuli. Erinevad rasvad on moodustunud erinevatest rasvhapetest. Rasvad lagunevad seedimisel glütserooliks ja rasvhapeteks.

Rasva molekul on moodustunud glütseroolist ja rasvhapetest. Ühe glütseroolijäägiga on seotud kolm rasvhappejääki

Loomsete ehk küllastunud rasvade rasvhappejäägid sisaldavad ainult üksiksidemeid. Taimsete ehk küllastumata rasvade rasvhappejäägid sisaldavad palju kaksiksidemeid.

Küllastunud rasvhape sisaldab vaid C–C üksiksidemeid. Küllastumata rasvhappe molekulis on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemeid

Rasvad ei lahustu vees ja on hüdrofoobsed ehk vetthülgavad ained. Rasvamolekulid sisaldavad pikki süsinikahelaid, mis ei moodusta vesiniksidemeid ja seetõttu ei saa seostuda vee molekulidega.

Rasvad lagunevad tugevate aluste ehk leeliste (nt NaOH, KOH) toimel. Seda protsessi nimetatakse rasvade seebistamiseks, kuna reaktsiooni saaduseks on rasvhapete soolad ehk seebid ja glütserool.

Rasvad lagunevad leelise toimel glütserooliks ja rasvhapete sooladeks ehk seepideks

Rasvaseid nõusid pestakse pesuvahenditega (sh seep), mille osakesed saavad korraga seostuda nii rasvaga kui ka vee molekulidega (vt ptk 5.8)

Mõned rasvad võivad õhu käes seistes rääsuda ehk oksüdeeruda ja laguneda. Rääsunud rasvad on ebameeldiva lõhna ja maitsega.

Seotud sisu

Aminohapete struktuur

Loe tekst ette

Valgud on moodustunud sadadest kuni tuhandetest aminohapetest. Aminohapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad nii karboksüülrühma (–COOH) kui ka aminorühma (–NH₂). Iga aminohape erineb kõrvalrühma (R) poolest. Inimese rakkudes leidub 20 erinevat aminohapet. Kui muuta nende aminohapete hulka ja järjestust, on võimalik saada lõpmatu hulk erinevaid valke.

Aminohapete üldvalem

Seotud sisu

Nukleiinhapped

Loe tekst ette

Nukleiinhapped on pärilikkusaine desoksüribonukleiinhape ehk DNA ja valkude tootmist juhtiv ribonukleiinhape ehk RNA. DNA ja RNA on polümeerid nagu polüsahhariidid ja valgudki. Nukleiinhapped koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud monomeeridest – nukleotiididest.

DNA asub rakutuumas ja on päriliku info säilitaja. DNA molekul koosneb nukleotiididest, mis moodustavad kaheahelalise spiraali. Viimane on koos valkudega pakitud kromosoomi. Inimesel on 23 kromosoomipaari.

Nukleotiid koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Erinevaid nukleotiide on DNA koostises kokku neli ja need erinevad lämmastikaluse poolest. Nukleotiidide järjestus DNA ahelas sisaldab pärilikku informatsiooni.

Nukleotiid koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest

Kromosoom koosneb ühest DNA ahelast ja sellega seotud valkudest. Inimese iga rakk sisaldab lahtikeeratult ligikaudu 1,8 meetrit DNA-d. Spetsiaalsed valgud histoonid aitavad aga DNA ahela kokku pakkida, et see rakutuuma ära mahuks

RNA on päriliku info kandja ja selle ülesanne on DNA-s sisalduva informatsiooni alusel sünteesida valgumolekulid. RNA molekul on üheahelaline ja lühem kui DNA molekul. Rakkudes on kolm RNA põhitüüpi: mRNA, tRNA ja rRNA. Nende ehitus on ühesugune, kuid ülesanded on neil erinevad.

Erinevad RNA-d osalevad valgusünteesis. mRNA kannab informatsiooni, tRNA transpordib kohale valgu sünteesiks vajalikud aminohapped ning rRNA teostab reaktsiooni

RNA
monomeer
polümeer
nukleotiid
DNA

Nukleiinhape on , mille on . koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Nukleiinhapped on desoksüribonukleiinhape ehk ja ribonukleiinhape ehk . ülesanne on päriliku info säilitamine, ülesanne aga päriliku info avaldamine.

Seotud sisu

Ma tean, et...

Loe tekst ette

Sahhariidid jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks.
Rasvad on ained, mille molekulid on moodustunud glütseroolist ja rasvhapetest.
Aminohapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad nii karboksüülrühma (–COOH) kui ka aminorühma (–NH₂).
Nukleiinhapped on nukleotiididest koosnevad biomolekulid, mis vastutavad päriliku info säilitamise, avaldumise ja edasikandumise eest.