Lühikokkuvõte
Energia on lahutamatu osa elust ja seotud otseselt ka keemiliste reaktsioonide toimumisega. Keemilise reaktsiooni soojusefekt iseloomustab reaktsiooni käigus eraldunud või neeldunud energia hulka.
Eksotermilise reaktsiooni korral on saaduste energia madalam kui lähteainete energia ning reaktsiooni käigus eraldub energiat keskkonda.
Eksotermiline reaktsioon
Endotermilise reaktsiooni korral on saaduste energia suurem kui lähteainete energia ning reaktsiooni käigus energia neeldub ümbritsevast keskkonnast.
Endotermiline reaktsioon
Elu Maal põhineb süsinikuühenditel. Sahhariidid, rasvad, valgud ja nukleiinhapped on eluks olulised süsinikuühendid. Sahhariidid varustavad organisme energiaga, rasvad on olulised varuained, valgud transpordivad organismis aineid, vahendavad keemilisi reaktsioone ja on ehitusmaterjaliks ning nukleiinhapped talletavad ja kannavad edasi pärilikku informatsiooni.
Terve organism vajab edukaks toimimiseks tasakaalustatud toitu. Tasakaalustatud toitumise puhul tuleb jälgida toidu koguseid, toidu kvaliteeti ning toitainete omavahelist suhet. Päevane toit peaks sisaldama 60% sahhariide, 30% rasva ja 10% valke. Tervislik eluviis hõlmab endas tervislikku toitu ja jooki ning piisavalt liikumist.
Peale toidu vajame ka kütuseid. Kuna kütuste põlemisel eraldub soojust, kasutatakse neid energiaallikana. Väga head kütused on näiteks fossiilsed kütused (maagaas, nafta, põlevkivi, kivisüsi ja turvas) ja biomassil põhinevad energiaallikad (puit, bioetanool, biodiisel jt). Fossiilsed kütused on taastumatud energiaallikad, neid põletades saastatakse keskkonda ning nende varud hakkavad otsa lõppema. Seetõttu kasutatakse üha enam taastuvaid energiaallikaid.
Meid ümbritsevad nii looduslikud materjalid kui ka tehis- ja sünteetilised materjalid. Igapäevaelus puutume kokku väga paljude tarbekeemiatoodetega, mille hulgas on näiteks plastid, kiud, pesu- ja puhastusvahendid, värvid, liimid, ravimid, taimekaitsevahendid ja väetised. Enne tarbekeemiatoote kasutama hakkamist on oluline tutvuda selle koostise ja kasutusjuhendiga, et säästa oma tervist ja keskkonda.
Keskkonna ja maailma säästmise eest vastutab iga inimene, kuna just inimtegevus on põhjustanud ülemaailmsed keskkonnaprobleemid. Rahvaarvu kiire kasv, inimeste suurenevad vajadused ja tööstusliku tegevuse laienemine on mõned näited, mis mõjutavad otseselt Maa „tervist“.
Mõisted
- Reaktsiooni soojusefekt näitab reaktsiooni käigus eraldunud või neeldunud energia hulka ning saaduste ja lähteainete energiate vahet.
- Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus energia eraldub keskkonda.
- Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus energia neeldub keskkonnast.
- Sahhariidid on süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas.
- Rasvad on glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud orgaanilised ühendid, mis on kõrge energiasisaldusega varuained organismis.
- Valgud on aminohapetest koosnevad orgaanilised molekulid, mis on organismi peamiseks ehitusmaterjaliks.
- Nukleiinhapped on biomolekulid, mis vastutavad päriliku info säilitamise, avaldumise ja edasikandumise eest.
- Toitaine on toiduaines sisalduv organismi tööks vajalik aine.
- Kütused on ained, mille põlemisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana.
- Kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub kindla massiühiku (nt 1 kg) kütuse täieliku põlemise käigus (ühik J/kg).
- Taastumatu energiaallikas on energiaallikas, mida tarbitakse suuremas koguses, kui see uuesti tekkida jõuab.
- Taastuv energiaallikas on energiaallikas, mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomass, biokütused) või mis ei ole ammenduv (päikese-, tuule-, hüdroenergia jt).
- Polümeerid on suure molekulmassiga ained, mis koosnevad paljudest omavahel seotud enamasti korduvatest lülidest ehk monomeerühikutest.
- Plast on sünteetiline materjal, mis koosneb enamasti sünteetilisest polümeerist ja lisaainetest (täiteaine, plastifikaator, värvaine, säilitusaine jms).
- Kiud on kergesti painduv peen niitjas materjal (nt tekstiilkiud).
- Tarbekeemia on keemia rakendusteaduslik haru.
- Kliima soojenemine on Maa keskmise temperatuuri tõus.
- Kasvuhoonegaasid on gaasilised ained, mis neelavad soojuskiirgust ja takistavad selle väljumist Maa atmosfäärist.
- Osoonikiht on osooni molekulidest moodustunud mõtteline kiht Maa atmosfääri ülemistes kihtides, mis kaitseb Maad ohtliku UV-kiirguse (UVB ja UVC) eest.
Kordamisküsimused
- Seleta, millest sõltub reaktsiooni soojusefekt.
- Mille poolest erinevad ekso- ja endotermiline reaktsioon?
- Kirjelda sahhariidide koostist.
- Milliseid aineid nimetatakse suhkruteks?
- Kirjelda sahhariidide rolli looduses.
- Millest rasvad koosnevad?
- Mille poolest erineb küllastunud rasv küllastumata rasvast?
- Seleta loomsete ja taimsete rasvade erinevust.
- Kirjelda rasvade rolli looduses.
- Miks nimetatakse valke looduslikeks polümeerideks?
- Miks on oluline süüa valgurikast toitu?
- Kirjelda valkude rolli looduses.
- Millises raku osas paikneb pärilikkusaine DNA?
- Millist tähtsust omavad DNA ja RNA organismis?
- Milleks vajab inimene energiat?
- Miks on tasakaalustatud toit kehale tähtis?
- Kirjelda toitainete osatähtsust tasakaalustatud toitumise korral.
- Milline on tervislik eluviis?
- Millised ained on head kütused? Miks?
- Nimeta süsinikuühenditel põhinevaid kütuseid ja too näiteid nende kasutamisvõimaluste kohta.
- Kas fossiilsed kütused on taastumatud või taastuvad energiaallikad? Miks?
- Milliseid kütuseid nimetatakse biokütusteks?
- Miks püütakse taastuvate energiaallikate osa suurendada?
- Mille poolest erinevad tehispolümeerid sünteetilistest polümeeridest?
- Millest koosneb plast?
- Nimeta keemiliste kiudude eeliseid ja puuduseid.
- Too näiteid tarbekeemiatoodete ja nende kasutusalade kohta.
- Miks on oluline teada tarbekeemiatoodete koostist ja lugeda kasutusjuhendit?
- Milliseid ülemaailmseid keskkonnaprobleeme põhjustab rahvaarvu kiire kasv?
- Mis on kliima soojenemine? Mis seda põhjustab?
- Kirjelda osoonikihi seisukorda tänapäeval.
- Milliseid probleeme tekitavad jäätmed keskkonnale?
- Seleta, kuidas saab igaüks meist aidata kaasa ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamisele.
