Mis on ruut­võrrand?

Joonisel on kujutatud rist­külik, mille pindala on 40 cm2 ja mille üks külg on teisest 3 cm pikem. Kui pikad on selle rist­küliku küljed?

Otsitavate külgede leidmiseks peame lahendama võrrandi

x(x + 3) = 40 ehk x2 + 3x – 40 = 0.

Saadud võrrand on ruut­võrrand. Seda ei oska me veel lahendada. Järgnevas õpimegi ruut­võrrandite lahendamist.

Ruut­võrrandiks nimetatakse võrrandit ax2 + bx + c = 0,
​milles a, b ja c on antud arvud (a ≠ 0) ja x on tundmatu.

Arvud a, b ja c on ruut­võrrandi kordajad. Näiteks võrrandis x2 + 3x – 40 = 0 on a = 1, b = 3 ja c = –40. Ruut­võrrandi liikmetel on kindlad nimetused:

ax2 ruut­liige (tundmatu teise astme liige);
bxlineaar­liige (tundmatu esimese astme liige);
cvaba­liige (ei sisalda tundmatut).

Edas­pidises eeldame, et ruut­liikme kordaja a > 0. Kui ruut­liikme kordaja on negatiivne, korrutame võrrandi mõlemaid pooli arvuga –1 ja saame kordajaks a positiivse arvu.

Ruut­võrrand, mille vasakul poolel on esimesel kohal positiivse kordajaga ruut­liige, teisel kohal lineaar­liige, kolmandal kohal vaba­liige ning paremal poolel null, on normaal­kujuline ruut­võrrand. Näiteks võrrandid ax2 + bx + c = 0 ja 3x2 – 2x + 17 = 0 on normaal­kujulised, kuid võrrand –4x2 + 3x = –4 ei ole normaal­kujuline. Normaal­kujulises ruut­võrrandis võivad lineaar­liige, vaba­liige või need mõlemad ka puududa.

Kui normaal­kujulises ruut­võrrandis on kõik kolm liiget olemas (kumbki kordajatest b ja c ei ole 0), siis on tegemist täieliku ruut­võrrandiga. Kui aga ruut­võrrandis puudub lineaar­liige või vaba­liige või need mõlemad, siis see võrrand on mitte­täielik ruut­võrrand. Näiteks võrrandid 2x2 –7x = 0, 3,8x2 –1,6 = 0 ja 10x2 = 0 on mitte­täielikud ruut­võrrandid.

Ruut­võrrandit, mille ruut­liikme kordaja a = 1, nimetatakse taandatud ruut­võrrandiks. Selline võrrand on näiteks x2 – 2x – 4 = 0. Kui a ≠ 1, siis on tegemist taandamata ruut­võrrandiga. Taandamata ruut­võrrandi võib alati taandatud ruut­võrrandiks teisendada. Selleks tuleb võrrandi mõlemaid pooli jagada ruut­liikme kordajaga. Näiteks, jagades võrrandi 5x2 + 10x – 3 = 0 mõlemaid pooli 5-ga, saame taandatud ruut­võrrandi x2 + 2x – 0,6 = 0.

Ülesanded A

Ruut­võrrand

Ruut­liige

Lineaar­liige

Vaba­liige

2x2 + 5x + 7 = 0

3x2 – 4x + 5 = 0

–3x2 + 2x = 0

x2 – 9 = 0

x2x – 12 = 0

Märgi selle ruut­võrrandi lahendid:

  • 0
  • 2
  • –3
  • 0,5
  • 4
  • 6
  • 1

2x2 –13x + 6 = 0

Märgi selle ruut­võrrandi lahendid:

  • 0
  • 2
  • –3
  • 0,5
  • 4
  • 6
  • 1

      • 5x2 = 0
      • 2x2 – 3x = 0
      • x2 – 9 = 0
      • x2 + 7x – 4 = 0

      Võrrand

      Normaal­kujuline võrrand

      Täielik või mitte­täielik

      Kordajad

      x2 = 3(x + 2)

      a

      b

      c

      (t – 2)(t + 2) = 5

      a

      b

      c

      (u + 1)2 – 2u2 = 3

      a

      b

      c

      2v(v – 5) = 0

      a

      b

      c

          • 2x2 – 7x – 1 = 0
          • x2 – 3x = 0
          • 8x + x2 + 3 = 0
          • 5x2 = 0
          • 2x2 – 10 = 0
          • 5x2 + 25 – 2x = 0
          • x2 + 6x = 0
          • x2 + 4x – 7 = 0
              • 5x2 = 0
              • x2 – 3x = 0
              • x2 + 6x = 0
              • 8x + x2 + 3 = 0
              • x2 + 4x – 7 = 0
              • 2x2 – 7x – 1 = 0
              • 5x2 + 25 – 2x = 0
              • 2x2 – 10 = 0

              Taandamata ruutvõrrand

              Taandatud ruutvõrrand

              3x2 – 6x – 12 = 0

              5t2 – 25t + 4 = 0

              0,5z2z + 3 = 0

              4s2s + 2 = 0

              Ülesanded B

              Võrrand

              Normaal­kujuline võrrand

              (x – 0,5)(x + 4) = 1

              t2 – 2 = t(t + 0,2)

              x-22·x3=x2+1

              u-2u+25=12-uu+1