Terav­nurga siinus

Teatavasti on kaks kolm­nurka sarnased, kui ühe kolm­nurga kaks nurka on võrdsed teise kolm­nurga vastavate nurkadega. Siit järeldub, et kaks täis­nurkset kolm­nurka on sarnased, kui ühe kolm­nurga terav­nurk on võrdne teise kolm­nurga terav­nurgaga. Seega on kõik joonisel 1 kujutatud täis­nurksed kolm­nurgad üks­teisega sarnased. Neid kolm­nurki saab paigutada nii, nagu on näidatud joonisel 2.

Joonis 1
Joonis 2

Kolm­nurkade ABC ja ADE sarnasusest järeldub, et

BCDE=ABAD

ehk

BCAB=DEAD.

Analoogiliselt saame kolm­nurkade ADE ja AKF sarnasusest ning kolm­nurkade AKF ja AGH sarnasusest, et

DEAD=KFAK

ja

KFAK=GHAG.

Kolmest viimasest võrdusest järeldub, et

BCAB=DEAD=KFAK=GHAG

ehk sõnastatult:

ühe ja sama terav­nurga α korral on kõigis täis­nurksetes kolm­nurkades selle terav­nurga vastas­kaateti ja hüpotenuusi suhe sama.

Kui tahame seda suhet määrata mingi terav­nurga α korral, piisab järelikult nurga α vastas­kaateti ja hüpotenuusi suhte leidmisest vaid ühes täis­nurkses kolm­nurgas. Olgu (täis­nurkses kolm­nurgas) nurga α vastas­kaatet a ja hüpotenuus c, siis nurgale vastav kõne­alune suhe on ac.

Näide 1

Leiame joonise andmetel nurkadele 23°, 42° ja 63° vastava suhte ac.

Lahendus.

Nurgale α = 23° vastab suhe ac=39100=0,39,

nurgale α = 42° suhe ac=67100=0,67,

nurgale α = 63° suhe ac=89100=0,89.

Jooniselt on näha, et nurga α muutudes muutub selle vastas­kaateti pikkus ning järelikult ka suhe a : c (hüpotenuus on kõigi nende kolm­nurkade korral sama, c = 100).

Nurgale α vastavat suhet ac nimetatakse nurga α siinuseks ja tähistatakse sümboliga sin α.

Seega täis­nurkse kolm­nurga

terav­nurga siinus on selle nurga vastas­kaateti ja hüpotenuusi suhe, sümbolites:
sin α=ac
​ja
sin β=bc

Näide 2

Leiame täis­nurkse kolm­nurga nurga α ja nurga β siinuse, kui a = 3, b = 4 ja c = 5.

Lahendus. Et terav­nurga siinus on selle nurga vastas­kaateti ja hüpotenuusi suhe, siis

sin αac = 35 = 0,6
​ja
sin βbc = 45 = 0,8.

Vastus. sin α = 0,6; sin β = 0,8.

Kolm­nurga külgede pikkused on positiivsed suurused, kus­juures täis­nurkse kolm­nurga hüpotenuus on alati pikem kui kaatetid. Järelikult on

0<a<c

ja

0c<ac<cc

ehk

0<ac<1.

Asendades suhte ac  sümboliga sin α, saame, et

0 < sin α < 1,

terav­nurga siinus on suurem kui 0 ja väiksem kui 1.

See­juures

nurga α kasvades kasvab sin α väärtus.

Tõe­poolest, jättes hüpotenuusi pikkuse samaks, kasvab nurga suuruse kasvades nurga vastas­kaateti pikkus (vt joonist näite 1 juures) ja järelikult ka suhe  ac, s.o sin α väärtus.

Nurga siinuse väärtuse (sin α) järgi saab konstrueerida nurga α. Nurga siinuseks (sin α) võib see­juures olla iga arv 0 ja 1 vahel.

Näide 3

Olgu sin α = 0,625. Konstrueerime nurga α.

Lahendus.

Et sin α=0,625=6251000=58 ja täis­nurkses kolm­nurgas sin α=ac, siis järelikult tuleb konstrueerida täis­nurkne kolm­nurk, milles kaatet a = 5 ja hüpotenuus c = 8 pikkus­ühikut, näiteks senti­meetrit.

Selleks joonestame täis­nurga. Kanname nurga ühele haarale alates tipust B kaateti 5 cm. Saadud punktist C kui ring­joone kesk­punktist joonestame kaare raadiusega 8 cm lõikumiseni täis­nurga teise haaraga. Saame punkti A.

Tekkinud kolm­nurga ABC nurk α ongi otsitav nurk, sest tõe­poolest sin α=58.

Näide 4

Leiame täis­nurkse kolm­nurga kaatetid ja pindala, kui hüpotenuus c = 80 cm ja sin α = 0,125.

Lahendus.

Täisnurkses kolmnurgas on sin α=ac.

Antud on, et sin α = 0,125 ja c = 80. Seega  0,125=a80, millest a = 80 · 0,125 = 10 (cm).

Kaateti b saame Pythagorase teoreemiga:

a2 + b2 = c2, millest b2 = 802 – 102 = 6300 ja
 b=6300=307 ≈ 79,4 (cm).

Pindala S=ab2 = 10 · 3072 = 1507 cm2 ≈ 396,9 (cm2).

Vastus. a = 80 cm; b=307 cm ≈ 79,4 cm; S=1507 cm2 ≈ 396,9 cm2.

Ülesanded A

sin α = 

sin β = 

sin γ = 

sin ε = 

ε – kreeka tähestiku väike­täht epsilon

sin α = 

sin δ = 

sin β = 

sin γ = 

sin α = 

sin β = 

sin γ = 

sin δ = 

sin α ≈ 

sin β ≈ 

sin β ≈ 

sin γ ≈ 

Vastus. sin α ≈ 

Vastus. Terav­nurkade siinused on  ja .

a = 4, c=42

sin α ≈ 

b = 27, c = 45

sin α = 

a = 1, b = 2

sin α ≈ 

Vastus. Egiptuse kolm­nurga terav­nurkade siinused on  ja .

Vastus. Selle kaateti vastas­nurga siinus on .

Vastus. Selle kaateti vastas­nurga siinus on .

Vastus. Selle kaateti vastasnurga siinus on .

Vastus. Selle kaateti vastas­nurga siinus on .

Täis­nurkse kolm­nurga kaatet moodustab hüpotenuusist 45. Leia selle kaateti vastas­nurga siinus.

Vastus. Selle kaateti vastas­nurga siinus on .

sin 20°  sin 40°

sin 42°16'  sin 43°

sin 44'  sin 1°

sin 8°14'  sin 7°14'

556.1 Terav­nurga siinus

Konstrueeri vihikus nurk, mille siinus on 23.

556.2 Terav­nurga siinus

Konstrueeri vihikus nurk, mille siinus on 17.

556.3 Terav­nurga siinus

Konstrueeri vihikus nurk, mille siinus on 0,25.

556.4 Terav­nurga siinus

Konstrueeri vihikus nurk, mille siinus on 0,6.

556.5 Terav­nurga siinus

Konstrueeri vihikus nurk, mille siinus on 0,375.

sin 20° ≈ 

sin 30° ≈ 

sin 55° ≈ 

sin 72° ≈ 

Vastus. Nurga α vastas­kaatet on  cm.

Vastus. Täis­nurkse kolm­nurga kaatetid on  ja .

Vastus. Täis­nurkse kolm­nurga hüpotenuus on  dm ja teine kaatet  dm.

Vastus. Terav­nurga α vastas­kaatet on  ja lähis­kaatet on .

Ülesanded B

Vastus. S ≈  dm2.

Vastus. Antud kaateti vastas­nurga siinus on .

Vastus. sin α = .