Täis­arvulise astendajaga aste

Kursus „Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused”

Põhi­koolist tunneme järgmisi naturaal­arvulise astendajaga astendamise valemeid:

an=a·a·a··a (n tegurit)

a1=a

(a·b)n=an·bn

(ab)n=anbn (b0)

(an)m=anm

aman=am-n (a0)

am·an=am+n

Negatiivse arvu paaris­arvuline aste on positiivne:

(-a)2n=a2n (a0).

Negatiivse arvu paaritu­arvuline aste on negatiivne:

(-a)2n+1=-a2n+1 (a0).

–52

(–5)2

–25

(–2)5

324 = 

342 = 

-252 = 

-252 = 

46·0,56 = 

2122 = 

85·0,255 = 

1143 = 

6525 = 

8444 = 

223 = 

332 = 

-223 = 

-332 = 

223 = 

-223 = 

322 = 

352324 = 

-322 = 

227252 = 

Vaatame nüüd astendamist juhul, kui astendaja on 0või negatiivne täis­arv. Lähtume see­juures juba tuntud valemist

\frac{a^m}{a^n}=a^{m-n}.

Võttes selles valemis m = n, saame, et a^{n-n}=\frac{a^n}{a^n}.

Kuna n-n=0 ja \frac{a^n}{a^n}=1, siis a0=1. Seega

iga nullist erinev reaal­arv astmes null on võrdne ühega.

0^0 kohta ütleme, et see pole määratud.

Kui valemis \frac{a^m}{a^n}=a^{m-n} võtta m=0, siis saame, et \frac{a^0}{a^n}=a^{0-n}. Arvestades seda, et a^0=1, saame siit ka negatiivse arvuga astendamise valemi a^{-n}=\frac{1}{a^n}.

Kasutades seda valemit murru astendamisel saame, et

\left(\frac{a}{b}\right)^{-n}=1\ :\ \left(\frac{a}{b}\right)^n=1\ :\ \frac{a^n}{b^n}=\frac{b^n}{a^n}=\left(\frac{b}{a}\right)^n ehk (ab)-n=(ba)n. Seega

iga nullist erineva reaal­arvu astendamisel negatiivse arvuga astendame selle reaal­arvu pöörd­arvu sama astendaja vastand­arvuga.

Ülesanded

64; 32; 16; 8; 4; 2; ; ...

6; 5; 4; 3; 2; 1; ; ...

Kuidas on need read oma­vahel seotud?

3+1873050+3-1 = 

23-4 = 

2-1,850+2-1 = 

-45-2 = 

4-3·12-5 = 

433:0,75-2 = 

0,75-3:1132 = 

9-3·13-5 = 

0,375-3:2232 = 

3-1 - 23-22 - 342·50-16-1+2·10-1 = 

61-6-1-1·142 - 13 · 104 - 25-2-3·14-1 = 

2-3 + -142 · 12-315 · 150 - 0,1-1 = 

4100  3250

2300  3200

116100  2-500

4300  3400