Kursus „Trigonomeetria”

Põhikoolis õppisime, et täisnurkses kolmnurgas (joon. 2.2) leitakse nurga siinus, koosinus ja tangens järgmiselt:
,
Sõnastatult:
Täisnurkse kolmnurga teravnurga siinus võrdub selle nurga vastaskaateti ja hüpotenuusi pikkuste jagatisega.
Täisnurkse kolmnurga teravnurga koosinus võrdub selle nurga lähiskaateti ja hüpotenuusi pikkuste jagatisega.
Täisnurkse kolmnurga teravnurga tangens võrdub selle nurga vastaskaateti ja lähiskaateti pikkuste jagatisega.
Kuna a, b ja c on täisnurkse kolmnurga küljed, ei ole teravnurga siinuse, koosinuse ja tangensi definitsioonide põhjal raske veenduda, et
0 < sin α < 1, 0 < cos α < 1, 0 < tan α.
Näide 1.
Täisnurkse kolmnurga kaatet on b = 4 cm ja hüpotenuus c = 5 cm. Leiame sin α, cos α ja tan α.
Leiame kaateti a Pythagorase teoreemi abil: a2 + 42 = 52, millest
Vastavalt definitsioonidele on nüüd
Täisnurkses kolmnurgas α + β = 90°. Seetõttu öeldakse, et nurk α täiendab nurka β 90°-ni ja nurk β täiendab nurka α 90°-ni. Lühemalt öeldes on nurgad α ja 90° – α täiendusnurgad.
Et (joon. 2.2)
Neid valemeid nimetatakse täiendusnurkade valemiteks.
Näide 2.
Lihtsustame avaldist sin 36°25' + sin 60° – tan 80° ⋅ tan 10° – cos 53°35' – cos 30°.
Et 36°25' + 53°35' = 90°, on tegemist täiendusnurkade siinuse ja koosinusega, mis on aga võrdsed, kuid erinevate märkidega. Järelikult need koonduvad. Samal põhjusel koonduvad teine ja viies liidetav. Et ka kolmandas liidetavas on tegemist täiendusnurkadega, annab see –tan 80° ⋅ tan 10° =
Ülesanded
Vastus. sin α =
Antud nurk | Täiendusnurk |
α = 30° | β = |
β = 45° | α = |
α = 60°50' | β = |
α = 56' | β = |
β = 4°25' | α = |
α = 67°28' | β = |
Vastus. tan α =
Vastus. tan (90° – α) =
Vastus. tan 68°12' =
Hüpotenuus on nurga α lähiskaatetist
Vastus. cos α =
